Raamatupidaja.ee-s 09.07.2010 ilmunud artikli „Miks on finantsaruanne ennustamisel kasutu?“ jätkuna selgitab BDO Eesti AS juhtiv partner ja tegevjuht, vandeaudiitor Sulev Luiga, kuidas kasutakse ajavahet prognoosimisel ja eelarvestamissüsteemide ülesehitamisel.
Artiklis juba kõlas kokkuvõte, et finantsprognoosid on seda täpsemad, mida rohkem nende koostamisel on võimalik tugineda äritegevuse inertsile ning ajavahele. Kasutuskõlbulik ajavahe on seda suurem, mida pikem on intervall tegevuste/tehingute toimumise ning nende finantsmõju dokumenteerimise vahel. Ajavahe kasutamise näiteks võib tuua (juba sõlmitud) lepingutest tulevase müügikäibe tuletamist. Kui ettevõtte sõlmitud lepingute portfell kasvab, siis (ajalise nihkega) hakkab tavapäraselt kasvama ka käive. Veel sõlmimata lepingute põhjal käibe prognoosimise täpsusklass on oluliselt nadim.
Äriettevõtte põhiprotsessis tekkivate ajavahede kasutamise võimalusi visualiseerib alljärgnev joonis.
Joonise PDF avaneb SIIN.
Kujutleme, et näiteks x-tegevusalal on kliendile müügipakkumise väljasaatmise (lõige 5) ning finantsaruannete valmimise (lõige 12) ajavahe üldreeglina 365 päeva. Ettevõte 1 ammutab oma tegevusotsusteks infot finantsaruannetest ning ettevõte 2 tehtud või ka võidetud pakkumiste põhjal. Lihtsustatult võib väita, et ettevõttel 2 on võimalik võrreldava kvaliteediga juhtimisotsused teha konkurendist kuni aasta varem.
Näide võib tunduda ülelihtsustatuna, kui mitte arvesse võtta ettevõtete hulka, mis teevad oma järgmise aasta eelarved eelmise aasta finantsaruandeid ainult õige pisut kohendades (olnud tulusid-kulusid koefitsiendiga korrigeerides). Ning seda vaatamata suurtele muudatustele väliskeskkonnas!
Sarnase probleemiga puutuvad kokku ka juhid, kes vaatamata värskelt välja töötatud hiilgavale uuele ja muudetud strateegiale leiavad oma laualt eelmise aastaga äravahetamiseni sarnase finantseelarve. Tavapäraseks põhjuseks ka sellistel puhkudel on asjaolu, et ettevõtte infosüsteem on üles ehitatud põhiosas vaid ümber raamatupidamistarkvara. Viimane aga katab klassikaliselt „vaid“ lõiked 7-12.
Põhjalikumalt joonist analüüsides ning konkreetsetele tegevustele kohandades on võimalik tuvastada tegevuste ajavahe kasutamise erinevaid eeliseid võrreldes traditsioonilise finantsprognoosimisega. Ajaeelise paremaks ärakasutamiseks tuleks seirata võimalikult vasakpoolseid tegevusi ning nende tulemusi ning samas aru saada, et iga prognoos on teatud mõttes info aktuaalsuse ja täpsuse kompromiss – mida vasakpoolsem seda ebatäpsem võrreldes lõpuks kujunenud/kujuneva finantstulemustega.
Tavapäraselt on vasakpoolsetes lõigetes regulaarselt kogutud info põhjal tehtud prognoosid tulevikku suunatud juhtimisotsuste tegemiseks ja eelarvete koostamiseks piisavalt täpsed. Pikemalt kestvate tegevustsüklite puhul annab ajavahe kasutamine selge eelise. Väiksemate ajavahede korral tuleb aastasiseselt kasutada „rulluvat eelarvestamist“ – eelarvet täpsustatakse aastasiseselt teatava regulaarsusega.
Eelpool kirjeldatud prognoosimise täpsus ei pruugi aga kunagi rahuldada ettevõtteid, kus on aega küll ja/või kus ollakse harjunud eelarvete koostamise ja täitmisega „sendi pealt“. |
