Tänavu 8. märtsil jõustub uus audiitortegevuse seadus, mille edukas rakendumine tõstab audiitortegevuse kvaliteedistandardeid.
“Laiemale avalikkusele on oluline teada muutustest audiitorkontrolli kohustuse piirmäärades, audiitorite kordusatesteerimise sisseviimisest, uutest nõuetest audiitorite kutsekindlustusele ja audiitorite järelevalvenõukogu moodustamisest,” räägib BDO Eesti tegevjuht Sulev Luiga.
Ta lisab, et esimene aasta uue seadusega eeldab tavapärasest tihedamaid konsultatsioone audiitorite ja nende klientide vahel, kuna mõne nõude järgimine on keerukas ning uue seaduse vaim on vaja juba sõlmitud kliendilepingutes võetud kohustustega klappima panna.
Uus nõue – kordusatesteerimine
Varem audiitoritelt kordusatesteerimist üldjuhul ei nõutud. Luiga sõnul tuleb uue seaduse kohaselt kõigil audiitoritel kordusatesteerimine läbida ning seda saab teha kuni 30. juunini 2011 – tegematajätmisel minetab audiitor õiguse tegeleda audiitori kutsetegevusega.
Seni kehtinud audiitortegevuse seadus nõudis küll audiitoritelt kutsekindlustust, aga selle suuruse määras Audiitorkogu juhatus. Uus seadus sätestab audiitoritele kindlustuslepingu kindlustussumma ja omavastutuse määrad nii ühe kindlustusjuhtumi kui ka aasta jooksul esitatud nõuete osas konkreetselt: alates 1. juulist on kindlustussumma aktsiaseltsi, osaühingu ja Euroopa äriühingust audiitorühingute puhul viimase tegevusaruande perioodi kahe suurema kliendilepingu tasude kümnekordne summa (kuid mitte vähem kui 64 000 eurot kindlustuskatet ühe kindlustusjuhtumi kohta); viimase tegevusaruande perioodi kolme suurema kliendilepingu tasude kümnekordne summa (kuid mitte vähem kui 64 000 eurot) ja maksimaalne lubatud omavastutus on aktsia-/osakapitali suurus. FIE-st audiitorite ning täis- ja usaldusühingutest audiitorühingute puhul on vähimad kindlustussummad eelmistest kaks korda väiksemad ja lubatud maksimaalseks omavastutuseks on 3000 eurot.
Audiitorite tegevust hakkab jälgima järelevalvenõukogu
“Seadus on audiitorite järelevalvenõukogu ülesande suhtes andnud selge mandaadi – korraldada järelevalvet avalikes huvides ja võtta meetmeid audiitortegevuse arengu eelduste loomiseks, vandeaudiitori kutsetegevuse kvaliteedi saavutamiseks ja selle kaitsmiseks. Avaliku huvi hoidjaks on rahandusminister, kes nimetab ja kutsub tagasi järelevalvenõukogu liikmed,” kommenteerib Luiga.
“Järelevalvenõukogu jääb vastutama kutseeksami korraldamise eest, tal on voli Audiitorkogu üldkoosolekult juhatuse või revisjonikomisjoni liikme tagasikutsumist nõuda, teha järelevalvet Audiitorkogu juhatuse tegevuste üle, otsustada kutseeksami sooritamise üle, võtta vastu vandeaudiitori vannet, kehtestada vandeaudiitori liikmemaksu suurust ja tegevusloamaksu määra ja palju muud. Tema autoriteedi aluseks on tema sõltumatus ja kõik Audiitorkogu liikmed on sellele allutatud,” võttis Luiga olulise uuenduse kokku.
Ettevõtjate võimalused audiitorkontrolli kohustuse osas laienevad
“Uue seaduse jõustumisega hakatakse eristama auditi kohustust ning finantsinformatsiooni ülevaatuse kohustust – viimane on sisuliselt vähendatud kontrolliprotseduuridega audit. Paljud väiksemad ja keskmise suurusega ettevõtted, kellel oli varasemalt auditikohustus, peavad läbi viima põhjaliku ülevaatuse, mille käigus suuremad probleemid tõenäoliselt siiski tuvastatakse. Aga muidugi võib alati ülevaatuse asendada auditiga, kuna see annab ettevõttele ja kolmandatele osapooltele rohkem kindlust,” seletab Luiga.
Raamatupidamise aastaaruande audit on edaspidi kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi: (müügi)tulu kaks miljonit eurot ja/või varade maht kokku üks miljon eurot ja/või keskmine töötajate arv 30 inimest. Samuti on aastaaruande audit kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi: (müügi)tulu kuus miljonit ja/või varade maht kokku kolm miljonit eurot ja/või keskmine töötajate arv 90 inimest. Kui ettevõtte näitajad jäävad allapoole eelnimetatud piire, kuid tegevusnäitajatest vähemalt kaks ületavad selliseid tingimusi – (müügi)tulu üks miljon ja/või varade maht 500 000 eurot ja/või keskmine töötajate arv 15 inimest –, siis tuleb läbi viia aastaaruande ülevaatus. Samuti on see kohustuslik juhul, kui aruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi: (müügi)tulu kolm miljonit eurot, varade maht 1,5 miljonit eurot ja keskmine töötajate arv 45 inimest. Endiselt on teiste seadustega fikseeritud auditikohustus igale aktsiaseltsile, riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, sihtasutusele ning riigieelarvest eraldisi saavale erakonnale. |
