This site uses cookies to provide you with a more responsive and personalised service. By using this site you agree to our use of cookies. Please read our PRIVACY POLICY for more information on the cookies we use and how to delete or block them.
Article:

Madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastane tagasimakse

14 November 2016

Jane Orul , On maternity leave |

01.09.2015 jõustus tööturuteenuste ja -toetuste seaduse  (edaspidi TTTS) ning teiste seaduste muutmise seadus. Nimelt lisandus TTTS-i peatükk 41, mis räägib madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastasest tagasimaksest. Tegemist on  valitsusliidu tegevuskavast tuleneva meetmega, mille eesmärgiks on tagasimakse kehtestamise näol:

  • suurendada vähe teenivate isikute sissetulekut parandades sellega nende toimetulekut ning vaesust;
  • aidata kaasa sellele, et palgatööd tegevad isikud ei vajaks sotsiaaltoetusi ning vähendada seeläbi sotsiaalsüsteemi koormust;
  • tõsta isikute motivatsiooni töötada ning aidata kaasa töötuse vähendamisele.

Tagasimakse on oma olemuselt täistööajaga töötavale madalapalgalisele töötajale või ametnikule tema sissetuleku suurendamiseks üks kord kalendriaastas makstav toetus. Tagasimakset rahastatakse riigieelarvest Maksu- ja Tolliameti (MTA) kaudu.

Tagasimakse taotlemise õigus tekib füüsilisel isikul, kes on eelmise kalendriaasta vähemalt kuue kalendrikuu jooksul:

  • olnud kogu kalendrikuu vältel Eesti resident;
  • olnud kogu kalendrikuu vältel vähemalt 18-aastane;
  • töötanud kogu kalendrikuu vältel vähemalt ühe töölepingu alusel või olnud teenistussuhtes ja nimetatud töötamine ei olnud peatatud (aluseks võetakse töötajate registri andmed);
  • töötanud kokku vähemalt täistööajaga;
  • saanud tulu aastas alla riigieelarve seaduses toodud määra (2016. aastal peab aastane tulu jääma alla 7817 euro).

Tagasimakse suuruse arvutamise detailide ja metoodika kohta vaata täpsemalt TTTS § 373.

Tagasimakset saab esimest korda taotleda 2017. aastal füüsilise isiku 2016. aasta tuludeklaratsiooni esitamisega. Taotlus tuleks seega esitada hiljemalt 31. märtsiks 2017. Tagasimakset administreerib MTA ning tagasimakse maksmine toimub hiljemalt 1. juuliks.

Kui isikul ei olnud õigust tagasimaksele väljamakstud summas, nõuab MTA alusetult välja makstud tagasimakse summa tagasi. Oluline on tähele panna, et MTA võib nõude esitada  nii alusetult välja makstud tagasimakse summa saanud füüsilise isiku kui ka ebaõigete andmete deklareerimise või töötamise registrisse kandmisega tagasimakse alusetu summa väljamaksmise põhjustanud isiku vastu.

Tasub tähelepanu juhtida ka sellele, et tagasimakse summat on võimalik arestida ning kohtutäitur saab täitemenetluse käigus pöörata tagasimakse summale sissenõude.

Seega on väga oluline, et tööaja määr saaks TSD-l märgitud korrektselt. Järgnevalt anname ülevaate kuidas seda õigesti teha. 

Tööaja määra märkimine TSD-l alates 01.01.2016

Tulumaksu kinnipidaja kohustatud esitama TSD-l tööajamäära kõigi töölepingu alusel töötavate töötajate või teenistussuhtes olevate ametnike kohta, kelle töötamine ei ole töötamise registri (TÖR) andmetel peatunud – seda ka juhul, kui vastaval kuul väljamakset ei toimunud.

 Töölepingu peatumiseks TÖR alusel loetakse:

  • lapsehoolsuspuhkus
  • aja- või asendusteenistus
  • palgata puhkus.

Ainult juhtudel, kus töösuhe on peatunud terve maksustamisperioodi jooksul ning väljamakset ei toimunud (samuti ei tekkinud sotsiaalmaksu miinimumkohustust), ei pea töötajat või ametnikku TSD-l kajastama.

Tööajamääraks on töötaja või ametniku lepingujärgne tööaja määr ehk see ei sõltu tegelikult töötatud tundidest. Tööajamäära on võimalik märkida TSD-l tasuliikidele 10, 11, 12 ja 13 – otseselt töötajate ja ametnike töötasuga seotud väljamakse liikidel. Seega kui tegu on juhatuse liikme või mõne muu võlaõigusseaduse alusel sõlmitud lepinguga, siis tööaja määra ei märgita.

Tööajamäär märgitakse maksustamisperioodi kohta, mille kohta TSD esitatakse. Näiteks jaanuari TSD-l märgitakse jaanuari tööaja määr (kuigi jaanuaris toimunud makse võis olla alles detsembri palk), veebruari TSD-l veebruari tööaja määr jne. Tööajamäära saab märkida vahemikus 0-1. Juhul kui vastav väli jäetakse täitmata, siis loetakse, et töötaja tööaja määr on 1 ehk täistööaeg. Tööaja määr 0 aga märgitakse juhtudel, kus töösuhe on väljamakse ajaks peatunud või lõppenud.

Näide 1.

Töötaja alustab täiskoormusega tööd 31. märtsil, tööandja maksab palga välja 10. aprillil

  • märtsi TSD-l (esitamine 10. aprilliks) deklareeritakse uus töötaja väljamakse liigiga 10 ja summaga 0, tööaja määr 1 (deklareeritakse ka siis, kui oli vähemalt ühe päeva maksustamisperioodist tööl),
  • aprilli TSD-l deklareeritakse töötaja märtsi palga väljamaks ning tööaja määr 1.

Näide 2.

Osalise koormusega (0,5) töötaja on kogu märtsi haiguslehel. Märtsis makstakse töötajale välja veebruari palk, haigusraha makstakse välja aprillis

  • märtsi TSD-l deklareeritakse töötaja veebruari palk ja märtsi tööaja määr 0,5,
  • aprilli TSD-l deklareeritakse makstud haigushüvitis (väljamakse liik 24); lisaks väljamakse liik 10 ja summa 0, aprilli tööaja määraga 0,5

Näide 3.

Töötaja on lapsehoolduspuhkusel ning tema töötamine on TÖR-is peatatud terve märtsikuu jooksul. Töötajale aga tehakse märtsis ühekordne väljamakse (preemia)

  • märtsi TSD-l deklareeritakse märtsi väljamakse, tööaja määr märgitakse 0, kuna töötaja leping on TÖR-is peatatud.