Artikkel:

RAHAVOOARUANNE: Eesmärgid ja esitusviis

18 veebruar 2019

Sulev Luiga , Managing Partner, CEO |
Karoliina Treter , Accounting and Reporting Services Senior Manager |

Rahavooaruanne on raamatupidamise aastaaruande osana üks põhiaruannetest. Sarnaselt kasumiaruandega on tegemist perioodi, mitte seisundi aruandega (milleks on nt bilanss). Rahavooaruannet tuleb koostada kõigil raamatupidamiskohustuslastel, kellele ei ole antud mittekoostamiseks eriõigusi.

Rahavooaruanne esitab üksuse, mille kohta aruannet koostatakse, aruandeperioodi (nt aasta) rahavoogusid (rahakäivet) ehk perioodi raha laekumisi ning väljamakseid. Sedakaudu peegeldab ja põhjendab rahavooaruanne, kuidas aruandeperioodi jooksul raporteeriva üksuse rahajääk muutus või muutub (prognooside puhul).

Rahavooaruandeid koostatakse eelkõige neljal eesmärgil:

  • tulevaste rahavoogude ja rahajäägi planeerimiseks-eelarvestamiseks, rahavoo prognoosimiseks;
  • planeeritud ning tegelikult realiseerunud rahavoogude võrdlemiseks (plaan versus tegelik), et hinnata plaanide täpsustamisvajadusi;
  • aruandeperioodi rahakäivete võrdlemiseks varasemate perioodide rahakäivetega (aruandeperiood versus varasem võrreldav periood);
  • majandusüksuste rahavoogude võrdlemiseks teiste majandusüksuste (võrreldava perioodi) rahavoogudega (üksus A versus üksus B).

Rahajäägi muutus on tavapäraselt tuvastatav raporteeriva üksuse bilansist raha aruandeperioodi lõpu jäägi ning raha aruandeperioodi alguse jäägi vahena:

Joonis 1. Aruandeperioodi alguse ja lõpu raha jääk bilansis

 

Vastavad jäägid esitatakse ka rahavooaruandes koos aruandeperioodi rahajäägi muutusega, mis võimaldab hõlpsamalt veenduda rahavooaruandes esitatud aruandeperioodi rahavoogude summa („Kokku rahavood“) õigsuses:

Joonis 2. Aruandeperioodi alguse ja lõpu raha jääk rahavooaruandes

 

Rahajäägi ja rahajäägi muutuse esitamine rahavooaruandes kujuneb siinkirjeldatust erinevaks juhtudel, kus:

  • rahaks ja raha ekvivalentideks on loetud suure likviidsuse ning vähese väärtuse muutumise riskiga väärtpabereid, mida bilansis on kajastatud kirjel „Lühiajalised finantsinvesteeringud“ (st ei ole kajastatud kirjel „Raha“) ja/või
  • bilansikirjel „Raha“ on kajastatud varasid, mida ei lubata esitada raha ja raha ekvivalendina (nt pikaajalised tähtajalised deposiidid, mida ei ole võimalik väärtust oluliselt vähendamata ennetähtaegselt katkestada).

Tavapäraselt lahendatakse sellised situatsioonid kirjel „Raha“ ainult rahana ja raha ekvivalentidena aktsepteeritavate instrumentide esitamisega ja/või aruande lisades (täiendavate) selgituste esitamisega.

Koostatud rahavooaruanne võib esitata mineviku rahajäägi muutumist (nt raamatupidamise aastaaruandes):

Joonis 3. Aruandeperioodid rahavooaruandes

või tuleviku rahavoogusid (rahavoo prognoos) või ka mõlemaid korraga (nt rahavoo põhistes väärtuse hindamise aruannetes):

Joonis 4. Tegelikud aruandeperioodid ning prognoosiperioodi aruandeperioodid

 

Rahavooaruandes rühmitatakse raporteeritava üksuse aruandeperioodi rahavood ehk raha laekumised ja väljamaksed kokkulepitud kriteeriumite alusel. Matemaatiliselt ei ole oluline rühmade arv, sest perioodi laekumistest ja väljamaksetest kujunev rahajäägi tegelik muutus kokku ei sõltu sellest, kui mitmeks tervikut jagatakse:

          Rahavoog Ast + Rahavoog Bst + ... + Rahavoog Zst = Rahavoog kokku = Rahajäägi muutus

Sarnaselt IFRS-s nõutule kasutatakse Eestis rühmitamist kolmeks:

  • rahavood äritegevusest,
  • rahavood investeerimistegevusest ning
  • rahavood finantseerimistegevusest.

Sedakaudu perioodi raha laekumised ja väljamaksed äritegevusest ning raha laekumised ja väljamaksed investeerimistegevusest ning raha laekumised ja väljamaksed finantseerimistegevusest annavad kokku üksuse rahajäägi muutuse („Kokku rahavood“) aruandeperioodil:

Joonis 5. Rahavoogude rühmitamine rahavooaruandes rahavoogudeks äritegevusest, rahavoogudeks investeerimistegevusest ning rahavoogudeks finantseerimistegevusest

 

Seejuures ei pruugi konkreetsel üksusel aruandeperioodil nimetatud tegevustest ühte või mitut tegevust aset leidnud olla. Samuti võib juhtuda, et ühest või mitmest kolmest nimetatud tegevusest ei tekkinud raha laekumisi ja väljamakseid (ehkki tekkepõhised toimingud leidsid aset). Mõlemal kirjeldatud juhul kujuneb vastava rühma rahavoogude koondväärtuseks 0.

Konsolideeritud rahavooaruande koostamisel võivad osutuda vajalikuks konsolideerimisgrupi üksuste rahavoogude ümberrühmitamised, sest üksuste rahavooaruandeid rida-realt liites kujuneksid summeeritud rahavood konsolideerimisgrupi kui terviku seisukohalt vääraks. Seda näiteks juhtudel, kus tütarettevõtja investeerimis- ja/või finantseerimistegevus ei ole konsolideerimisgrupi kui terviku seisukohalt käsitletav nimetatud tegevusena.

Juhul, kui Teil tekib teema kohta täiendavaid küsimusi, võtke palun ühendust BDO Eesti spetsialistidega.