This site uses cookies to provide you with a more responsive and personalised service. By using this site you agree to our use of cookies. Please read our PRIVACY POLICY for more information on the cookies we use and how to delete or block them.
  • KONSOLIDEERITUD FINANTSARUANDED

    Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruannetest III

Artikkel:

Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruannetest III

16 detsember 2020

Sulev Luiga , Managing Partner, CEO |
Maarika Laks , Payroll and Reporting Services Senior Manager |

Kuna konsolideerivate üksuste (emaettevõtete) puhul on finantsnäitajate interpreteerimisel võimalik valida konsolideeritud finantsnäitajate (ja muu informatsiooni) ning konsolideerimata finantsnäitajate (ja muu informatsiooni) vahel, siis seda asjaolu peaksid arvestama ka selliste ettevõtetega lepingute ja kokkulepete tegijad – hindamis- ja otsustamisaluste fikseerimata jätmine võimaldab valida „sobivaima“ variandi, mis ei pruugi olla mõlemale osapoolele sama. Ühe või teise (lubatud) esitusviisi valik võib muudel võrreldavatel tingimustel anda erineva tulemuse - konsolideeriva üksuse omakapitali ehk netovara summa, bilansikirjete ja -mahu näitajad ning tegevuste tekkepõhised ning rahavoolased tulemused.

Tavapärasemad põhjused, miks konsolideeritud aruanded ei ole vaid konsolideerimisgrupi majandusüksuste aruannete rida-realt liidetud koondid on järgmised:

  • investeeringud konsolideerimisgrupi majandusüksuste omakapitali - konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) poolt tehtavad investeeringud konsolideeritava(te) üksus(t)e (tütarettevõtete) omakapitali tehakse varast, mis on (juba) konsolideeriva üksuse netovara osa;
  • majandusüksuse printsiibi rakendamine kogu konsolideerimisgrupile – konsolideerimisgrupi üksuste omavahelised tehingud ning nendest tekkinud kasumid (ja kahjumid) elimineeritakse täielikult;
  • konsolideerimisgrupi majandusüksuste vahelistest tehingutest tekkinud varde väärtuse kasvu (või kahanemise) (pikaajaline) mõju välistatakse konsolideerimisgrupi kuludest – nt kui konsolideeritud finantsaruannetes on põhivara (soetus- ja jääk)väärtused erinevad konsolideerimisgrupi majandusüksuse finantsaruannetes kajastuvatest väärtustest, siis täpsustatakse ka põhivara amortisatsioonikulu konsolideeritud aruannetes võrrelduna majandusüksuse konsolideerimata aruannetes kajastatuga;
  • jne.

Järgnevalt vaatleme lähemalt investeeringuid konsolideerimisgrupi majandusüksuste omakapitali. Konsolideerimisgrupi hindaja jaoks on „piltlikult“ tegemist investeeringute jadaga või ahelaga, kus esmasest investeeringust ehk konsolideerivast üksusest (emaettevõtte) on edasi investeeritud järgmisesse üksusesse (tütarettevõte) ja/või järgmistesse üksustesse (tütarettevõtetesse), mis omakorda võivad olla edasi investeerinud järgmisesse üksusesse (tütarettevõtte tütarettevõte) ja/või järgmistesse üksustesse (tütarettevõtte tütarettevõtetesse) jne, kuni on hõlmatud kõik konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused. Seejuures konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) poolt tehtavad investeeringud konsolideeritava(te) üksus(t)e (tütarettevõt(e)te) omakapitali tehakse varast, mis on (juba) konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) netovara osa.

Näide 1: Kui kaasnevaid menetluskulusid mitte arvestada, siis on võimalik jadamisi 2500 euroga asutada (lõpmatu) hulga äriühinguid (mis moodustavad konsolideerimisgrupi) ning seejuures iga konsolideerimisgruppi kuuluva majandusüksuse omakapital oleks 2500 eurot ning konsolideerimisgrupi majandusüksuste omakapitale (netovara) lihtsalt rida-realt liites võiksime algse 2500 eurot kasvatada tunnetuslikult millekski oluliselt suuremaks.

Kuna aga konsolideeritud finantsaruandluse tarbeks vaadeldakse konsolideerimisgruppi mingi kindla ajavahemiku vältel ehk nn aruandeperioodil, siis matemaatiliselt on ikkagi tegemist konsolideerimisgrupi kuuluvate majandusüksuste (lõpliku) hulgaga sellel mõõtmisperioodil.

Seejuures tuleb meeles pidada, et nii konsolideeriv üksus (emaettevõte) kui ka konsolideeritav üksus (tütarettevõte) koostavad eraldiseisvalt omaenda raamatupidamist ja aruandlust, mida kasutatakse konsolideeritud aruandluse koostamiseks. Majandusüksuste konsolideerimata finantsaruannetes on raamatupidamislausendid investeeringute tegemise ning finantseeringu saamise arvelevõtmisel on tavapäraselt küllaltki lihtsad ning kajastuvad kindlal arvul bilansikirjetel sõltuvalt tehtud lausenditest:

Investeeringu tegija (emaettevõtte) raamatupidamises ja aruandluses:

Investeeringu arvelevõtmine

Deebet

Tütarettevõtte osad
(või aktsiad)

Kreedit

Raha
(ja/või mõni muu vara)

2500

Finantseeringu saaja (tütarettevõte) raamatupidamises ja aruandluses:

Sissemakse arvelevõtmine

Deebet

Raha
(ja/või mõni muu vara)

Kreedit

Osakapital
(või aktsiakapital; ülekursi kasutamisel lisaks ka ülekurss)

2500

Nagu öeldud, siis konsolideerimisgrupi näol on tegemist investeeringute jadaga, mis saab alguse konsolideerivast üksusest (emaettevõttest), mis investeerib oma olemasolevat netovara konsolideeritava(te)sse üksus(t)esse (tütarettevõt(e)tesse). Sedakaudu konsolideerimisgrupi netovara muutuse (kasvu või kahanemise) leidmiseks mingil konkreetsel ajahetkel ehk aruandepäeval tuleb kogu konsolideerimisgrupi netovarast välistada konsolideeritava(te)sse üksus(t)esse (tütarettevõet(e)tesse) panustatud algne kapital (netovara). Sedakaudu ka meie näites esitatud juhul ei oleks konsolideerimisgrupi netovara konsolideerimisgrupi majandusüksuste netovarad kokku (10 000), vaid ainult emaettevõtja netovara (2500) enne investeerimisjada alustamist (sest muud majandustegevust ei ole toimunud):

Näide 2: Konsolideeritavatesse üksustesse panustatud (algse) omakapitali elimineerimine (eurodes; asjasse mittepuutuvaid kirjeid ei ole esitatud).

Investeerimisjada võib hargneda ja tekitada konsolideerimisgrupi siseselt mitu haru ning konsolideeritavatesse üksustesse võidakse kaasata konsolideerimisgrupi välist omakapitali, millisel juhul konsolideeriva üksuse (emaettevõtja) otsene- ja/või kaudne osalus ei moodusta konsolideerivas üksuses (tütarettevõttes) enam 100% ning tekib nn vähemusosalus. Vähemusosalus(ed) liigituvad sarnaselt konsolideeriva üksuse (enamus)osalus(t)ele otsesteks ja kaudseteks osalusteks.

„Investeerimisharude“ hulk ning lisakapitali kaasamine ei muuda matemaatiliselt kapitali hulka, mida konsolideeriv üksus (emaettevõte) on konsolideeritava(te)sse üksus(t)esse (tütarettevõt(e)tesse) otseselt või kaudselt panustanud. Vähemusosaluse olemasolu korral tuleb lihtsalt vähemusosalusele kuuluv osa eristada ning eraldi välja tuua.

Konsolideeritud aruandeid koostatakse vaid konsolideerimisgrupi olemasolu korral ning reeglina kogu konsolideerimisgrupi kohta tervikuna. Konsolideerimisgrupi tegevuste mõõtmisel ja piiritlemisel on seega olulised järgnevad asjaolud:

  • konsolideeriv üksus (emaettevõte) on mõõtmiste algpunktiks. Konsolideerimisgruppi ei teki enne kui on vähemalt üks konsolideeriv üksus (emaettevõte) ja üks konsolideeritav üksus (tütarettevõte);
  • mõõtmisperioodil ehk aruandeperioodil on konsolideerimisgruppi kuuluvate majandusüksuste hulk lõplik;
  • mõõtmisperioodil ehk aruandeperioodil saab konsolideerimisgrupis toimuda (vaid) lõplik hulk muutusi. Konsolideerimisgrupi üksuste lisandumine ning kadumine toimub läbi tehingute konsolideeriva üksuse (emaettevõte) otseste ja kaudsete osalustega konsolideeritavates üksustes (tütarettevõtetes), millest ainult osa on käsitletavad äriühendustena ning läbi valitsevat mõjuvõimu (inglise keelest laenatuna kontrolli) tekitavate või lõpetavate muude kokkulepete;
  • vastupidiselt tekkimisega, lõpeb konsolideerimisgrupp siis, kui konsolideeriv üksus (emaettevõte) ei oma valitsevat mõjuvõimu enam ühegi teise majandusüksuse üle.

Täiendavate küsimuste korral või hea nõu saamiseks pöörduge otse BDO Eesti asjatundjate poole.

Loe ka varem ilmunud artikleid sel teemal:

Konsolideeritud finantsaruanded: Konsolideerimisgrupist kui majandusüksusest

Konsolideeritud finantsaruanded: Kontsernist ja konsolideerimisgrupist

Konsolideeritud finantsaruanded: Konsolideerimisgrupi majandusüksuste tegevuste tervikpildist finantsaruandluses

Konsolideeritud finantsaruandlus: Lubatud eranditest konsolideerimisel (1. osa)

Konsolideeritud finantsaruandlus: Lubatud eranditest konsolideerimisel (2. osa)

Konsolideeritud finantsaruandlus: Lubatud eranditest konsolideerimisel (3. osa)

Konsolideeritud finantsaruandlus: Lubatud eranditest konsolideerimisel (4. osa)

Konsolideeritud finantsaruanded: Lubatud eranditest konsolideerimisel (5. osa)

Konsolideeritud finantsaruanded: Erandid piirangutest valitseva mõjujõu kasutamisel

Konsolideeritud finantsaruanded: Lisainformatsioon lubatud erandite kasutamisel

Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruannetest I

Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruannetest II