This site uses cookies to provide you with a more responsive and personalised service. By using this site you agree to our use of cookies. Please read our PRIVACY POLICY for more information on the cookies we use and how to delete or block them.
  • Kuidas määrata tegelikku kasusaajat?
Artikkel:

Kuidas määrata tegelikku kasusaajat?

18 veebruar 2021

Sulev Luiga , Managing Partner, CEO |
Tiiu Mõttus , Partner, Head of Advisory Services, Head of Tax & Legal Services |

Äriregistri ettevõtjaportaalis tuleb majandusüksust kirjeldava ühe informatsioonina esitada ka tegeliku kasusaaja või tegelike kasusaajate andmed. Äriregistri poolt on seejuures avalikustatud kaks juhendit, mis täpsustavad teemat:

Nõutavateks andmeteks tegeliku kasusaaja kohta on: eesnimi, perekonnanimi, isikukoodi väljastamise või sünnikoha riigi nimi, isikukood (või sünnikuupäev isikukoodi puudumisel), majandusüksuse üle kontrolli teostamise viis ning elukoht (riigi nimi):

Tegeliku kasusaaja lisamise, andmete täpsustamise ning eemaldamise õigus on majandusüksuse esindusõiguslikul isikul (äriühingute puhul tavapäraselt juhatuse liikmel), kellel on muuhulgas vaja leida vastused ka kahele keerukamale või ka enim küsimusi tekitavale teemale: (1) kes on majandusüksuse tegelik(ud) kasusaaja(d) ehk kui mitu ja kes? ning (2) kuidas konkreetne isik kontrolli teostab ehk milline kontrolli teostamise viis pakututest valida? Seejuures äriregistri ettevõtjaportaali poolt pakutavad valikud on:

  • Kõrgema juhtorgani liige, s.o. juhatuse liige või nõukogu liige;
  • Otsene osalus;
  • Kaudne osalus;
  • Muul viisil kontroll või mõju (lepingulised, perekondlikud vm suhted);
  • Suurem kui 50%-line osalus konsolideeritava üksuse hääleõiguses;
  • Õigus nimetada või tagasi kutsuda enamikku tegevjuhtkonnast või kõrgema juhtorgani liikmeist.

Ehkki tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmise, andmete muutumisest teatamata jätmise või teadvalt valeandmete esitamise eest on ette nähtud karistus rahatrahvi näol, siis lähenemisviis „mida rohkem, seda uhkem“ ei ole rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses (RahaPTS) sätestatud algse mõtte kohane. Karistuse hirmus hakatakse tihtipeale mõtlema hoopis seotud isikutele tulumaksuseaduse (TuMS) § 8 mõistes või seotud osapooltele finantsaruandluse standardite mõistes, kuid tasub aru saada, et seotud isikute või osapooltega tehingute mahtude ja tingimuste avalikustamise eesmärgiks on nn mitte-turutingimustel toimunud tehingute selgitamine, kuid tegeliku kasusaaja määratlemise eesmärgiks on selgitada, kelle huvides tehinguid teostatakse (sh nii turutingimustel kui ka mitte-turutingimustel).

Tegelik kasusaaja RahaPTS § 9 tähenduses on füüsiline isik: (1) kellel on omandi või muul viisil kontrollimise kaudu lõplik valitsev mõju füüsilise või juriidilise isiku üle ja/või (2) kelle huvides, kasuks või nimel tehing või toiming tehakse. Ehkki seadus räägib valitsevast mõjust (inglise keelest laenatuna kontrollist) ja huvist nii üksikute tehingute kui ka füüsiliste ja juriidiliste isikute (kogu tegevuse) kontekstis, siis äriregistri ettevõtjaportaalis on tegelike kasusaajate andmete esitamise võimalus ja kohustus seotud vaid (teatud kindlate) juriidiliste isikutega ning nende tegevusega tervikuna. Seejuures seaduse mõtte kohaseks tegelikuks (lõplikuks) kasusaajaks on reeglina (vaid) üks füüsiline isik. Sedakaudu tuleks mitme tegeliku kasusaaja olemasolu pidada pigem erandiks.

Valitsev mõju on lihtsustatult määratletuna isiku võime määrata tegutsemis- (tehingute teostamis-) ja finantspõhimõtted. Näiteks konkurentsiseaduse (KonkS) § 2 kohaselt on valitsev mõju kirjeldatud kui võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses: (1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või (2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest. Ka raamatupidamise seadus (RPS) (§ 27) selgitab, et valitsev mõju võib muu hulgas tuleneda järgmistest asjaoludest: (1) suurem kui 50%-line osalus konsolideeritava üksuse hääleõiguses ja/või (2) seadusest või lepingust tulenev otsene või kaudne õigus asutajaõigusi teostades või üldkoosoleku otsusega nimetada või tagasi kutsuda enamikku tegevjuhtkonnast või kõrgema juhtorgani liikmetest. Siinjuures tuleb mõista, et omandisuhete kaudu tegeliku kasusaaja määratlemisel ei pruugi lõpuks ühelgi füüsilisel isikul olla valitsevaks mõjuvõimuks piisavat osalust (50%+) või muud alust ning sellisel juhul sätestab RahaPTS § 9 tegeliku kasusaajana isiku või isikud, kelle otsene või kaudne osalus või kõigi otseste ja kaudsete osaluste summa ületab äriühingus 25%, sealhulgas osalused esitajaaktsiate või -osade kujul või muul viisil.

Valitseva mõju (kontrolli) olemasolu analüüsimisel eeldatakse vaikimisi, et kui isik A omab kontrolli isiku B üle, kes omakorda omab kontrolli isiku C üle, siis A omab ka kontrolli C üle. Selles mõttes tugineb valitseva mõju hinnang tavapäraselt otsustuspädevusele (hääleõigusele) mitte osalusele kapitalis (mida kasutatakse konsolideeritud finantsaruandluse koostamisel enamus- ja vähemusosalusele kuuluva kapitalihulga leidmisel). Sedakaudu näiteks kui A hääleõigusega osalus B-s on 70% ning B hääleõigusega osalus C-s on 60%, siis:

  • Kontroll -> (tavapäraselt) A kontrollib B-d ja B kontrollib C-d ning sedakaudu A kontrollib (kaudselt) ka C-d (tegemist on konsolideerimisgrupiga, milles on 3 üksust);
  • Osalused (tütarettevõtjate) omakapitalis –> A omab B omakapitalist 70% ning B omab C omakapitalist 60%, sedakaudu A osalus C omakapitalis on (kaudselt) 42% (=70%x60% ehk 70%-i 60%-st) ehk vähemusosalusele omistatav osa C oleks A konsolideeritud finantsaruannetes 58%.

Seega lähtudes osalusest C kapitalis oleks A osalus alla 50%, mis %-na tavatingimustel välistaks kontrolli. Otsustuspädevuse ja -mõju järgi hinnatuna kontroll aga säilib ka juhul kui A määrab otsustamiseks vajaliku enamuse B-s ja see toimub vaatamata 42%-lisele osalusele C kapitalis.

Tegeliku kasusaaja (või tegelike kasusaajate) määratlemisel on sedakaudu eelkõige vaja vastata küsimusele, et kellel on majandusüksuse (juriidilise isiku) tegevuse üle valitsev mõjuvõim (kontroll)? Seega tuleb vastamiseks analüüsida majandusüksuse juhtimis- ja omandistruktuuri ning põhimõtteid (inglise keelsena ka corporate covernance’i). Eesti õigusest (sh äriseadustik (ÄS)) tulenev majandusüksuste (aga ka teiste riikide või rahvusvahelisest õigusest tulenev) juhtimistava võib olla konkreetse majandusüksuse puhul küllaltki erinev. Äriühingute puhul eristatakse reeglina järgmiseid otsustamistasandeid, mille rollid konkreetse majandusüksuse puhul sõltuvalt tegevuste spetsiifikast ja /või ulatusest võivad olla osaliselt ühendatud (näit osaühingutes nõukogu osanike üldkoosolekuga) või täielikult ühendatud (nt täisühingu puhul - juhtima õigustatud osanik) või ka täiendavalt liigendatud (nt nõukogu ja auditikomitee):

Sedakaudu valitsevat mõju omab tavapäraselt omanik, kellel on piisav hääleõigus, et määrata juhatuse liige (kui juhatuse liikmel üksinda majandusüksuse esindamisõigus) või liikmed (kui/mis on vajalikud majandusüksuse esindamisõiguse olemasoluks). Esindamisõigus tähendab siinkohal õigust teha tehinguid majandusüksuse nimel (mida tavapäraselt isikul ei ole omanikuna ja/või nõukogu liikmena, kuid on näiteks juhatuse liikmena või prokuristina). Juhatuse liikme määramine võib toimuda otse (nt osaühingu osanike üldkoosoleku otsusega nõukogu puudumisel) või kaudselt (nt läbi aktsionäride üldkoosoleku poolt määratud nõukogu liikmete otsuse). Kontrolli puhul läbi juriidiliste isikute ahela tasub lisaks mõista, et tütarettevõtja üldkoosolekuks on emaettevõtja juhatus. See võib oluliseks osutuda juhtudel, kus küsimus on juhtorganite liikmeid tegelikult nimetavas isikus või isikutes.

Kuna äriühingute puhul tavapäraselt annavad otsustamisõiguse hääleõigusega aktsiad või osad, siis peaks tegeliku kasusaaja kontrolli teostamise viisiks ka enamikel juhtudel olema märgitud „otsene osalus“ või „kaudne osalus“. „Kaudne osalus“ tuleb seejuures kõne alla juhtudel, kus valitsevat mõju teostatakse läbi „vahekehadest“ juriidiliste isikute, st olukordades, kus RahaPTS nõuab füüsilise isiku andmeid, kuid äriühingut kontrollib otseselt teine äriühing ning füüsiline isik saab konkreetset majandusüksust sedakaudu kontrollida vaid kaudselt (st mitte ise otse aktsiaid või osasid omades, vaid omades valitsevat mõju äriühingu üle kes kontrollib (otseselt või kaudselt) äriühingut, mille tegeliku kasusaaja andmeid esitatakse). Siinkohal tueb mainida, et on kummaline täiendav „suurem kui 50%-line osalus konsolideeritava üksuse hääleõiguses“ eraldi variandina välja pakkumine, sest olenemata konsolideeritud aruandluse koostamise kohustuse olemasolust või selle puudumisest, siis tegeliku kasusaaja (kaudne) osalus eksisteerib ikkagi. Osaluste kaudu tegeliku kasusaaja määratlemisel tundub puuduvat tegelikult vähemalt kaks järgnevat varianti:

  • „valitsev mõjuvõim puudub, kuid otseste ja kaudsete osaluste summa ületab äriühingus 25%“ juhtudeks, mida kirjeldab RahaPTS § 9 lg 2;
  • ning (mitte isiksustatav) „valitsev mõjuvõim mitte tuvastatav, avaliku huvi üksus“ avalikult aktiivselt kaubeldavate osalustega äriühingute (nn börsiettevõtete) tarbeks, kus ühele isikule kuuluvad otsesed ja kaudsed osalused kokku on väiksemad kui 25% (st osalused on hajutatud) ning muutuvad kiiresti. Sellistele tunnustele vastavaid äriühinguid käsitletakse ka RahaPTS mõistes vähem riskantsetena (äriühingud, kelle väärtpaberid on reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud ja kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu õigusaktidega kooskõlas olevaid avalikustamisnõudeid või võrdväärseid rahvusvahelisi standardeid).

Tänase lähenemisviisi korral tuleks kahel viimasena nimetatud juhul leida sobivaim alljärgnevalt pakutud 3-st variandist.

Eelnevale tuginedes eeldaks „muul viisil kontroll või mõju (lepingulised, perekondlikud vm suhted)“ kasutamine seda, et tegelikul kasusaajal endal valitsevat mõju tagav otsene või kaudne osalus läbi hääleõigust andvate majandusüksuse väärtpaberite puudub, kuid eksisteerib leping, kokkulepe või muu tuvastatav asjaolu (sh ka näiteks abieluvaraleping, kus abikaasa nimel olevad aktsiad oleks tegeliku kasusaaja lahusvara, lahusvara arvel omandatud vara vmt), mis tagab valitseva mõju äriühingu üle. Siia alla võiks kuuluda ka lepingud ning kokkulepped, mis tagavad (ainu)õiguse teha majandusüksuse nimel tehinguid. Lisaks oleks variant ilmselt kasutuskõlbulik jutudel, kus osalus on küll olemas, kuid see ei taga (ilma lepinguliste, perekondlike vm täiendavate suheteta) valitsevat mõju.   

Sarnane (täiendav) alus peaks eksisteerima ka „õigus nimetada või tagasi kutsuda enamikku tegevjuhtkonnast või kõrgema juhtorgani liikmeist“ kasutamisel ehk eksisteeriv õigusakt, põhikiri, (asutamis)leping vmt peaks tegelikust kasusaajast füüsilisele isikule tagama valitseva mõjuvõimu (tavapäraselt tähendaks see õigust otseselt või kaudselt (läbi mõne teise juhtimistasandi) tegevjuhtkonna/juhatuse mehitamiseks).

Viimase variandina ehk kui pärast kõikvõimalike tuvastusmeetodite ammendumist ei ole tegeliku kasusaaja isikut (füüsiline isik) võimalik kindlaks teha ja eeldusel, et sellise isiku olemasolu kahtlustamiseks puudub ka alus, või juhul, kui on kahtlus, kas kindlaks tehtud isik on tegelik kasusaaja, loetakse tegelikuks kasusaajaks sellist füüsilist isikut, kes on kõrgema juhtorgani liige ning siis (ja alles siis) kasutatakse varianti „kõrgema juhtorgani liige s.o. juhatuse liige või nõukogu liige“. „Kõrgema juhtorganina“ käsitletakse tavapäraselt (vt ka nt RPS § 3) seaduse, põhikirja või põhimääruse alusel moodustatud organit, kes teostab vahetut järelevalvet tegevjuhtkonna üle (näiteks äriühingu nõukogu) ja mitte juhatust (kuna tegeleb tegevjuhtimisega), mistõttu nt nõukoguta osaühingute puhul oleks selliseks organiks osanike üldkoosolek (osanikud) mitte juhatus (juhatuse liikmed). Juhatuse liikmete nimetamine oleks RahaPTS § 9 lg 41 kohaselt õigustatud vaid juhtudel, kus kõrgema juhtorgani liikmeid on mitu, kui on mitu kõrgemat juhtorganit või kui äriühingus omab osalust teine juriidiline isik ühe või mitme isiku või isikute ahela kaudu ning äriühingu üle faktilist kontrolli teostavat isikut või isikuid, kes teevad äriühingus strateegilisi otsuseid ei ole võimalik tuvastada - selliste isikute puudumise loetakse tegelikeks kasusaajateks tegevjuht või tegevjuhid, kes teostavad igapäevast ja regulaarset juhtimist. Selles on ka oma loogika, sest järelvalvet teostavate isikute puudumisel teevad tegevjuhtimise tasandi isikud tehinguid oma äranägemise järgi.

Eelneva kokkuvõttena esitame siinkohal ka mõned ohukohad ja võimalused tegelike kasusaajate määratlemisel (millele tasuks mõelda):

  • Äriühingul on füüsilisest isikust omanik (100% hääleõigusega), kes on ka juhatuse liikmeks (ja muud valitseva mõjuvõimu piirangud puuduvad) – tegelik kasusaaja on füüsilisest iskust omanik, kasuta varianti „otsene osalus“ (mitte nt „kõrgema juhtorgani liige. s.o. juhatuse liige või nõukogu liige“). Teisi (juhatuse ja/või nõukogu liikmeid, kui on) tegelike kasusaajatena esitama ei pea;
  • Äriühingul on juriidilisest isikust omanik hääleõigusega üle 50%, mida kontrollib füüsiline isik hääleõigusega üle 50% (ja muud valitseva mõjuvõimu piirangud puuduvad) – tegelik kasusaaja on juriidilist isikut kontrolliv füüsiline isik, kasuta varianti „kaudne osalus“. Suhet ei muuda asjaolu, kui mitu kontrollitavat juriidilist isikut on majandusüksuse ning füüsilise isiku vahel. Teisi (omanikke, juhatuse ja/või nõukogu liikmeid, kui on) tegelike kasusaajatena esitama ei pea;
  • Äriühingul on omanikeks füüsiline isik ning üks või mitu juriidilist isikut, mida füüsiline isik samuti otseselt või kaudselt kontrollib viisil, mis annab talle tegelikku kasusaajat määravas äriühingus üle 50%-lise hääleõiguse kokku (ja muud valitseva mõjuvõimu piirangud puuduvad) – tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kasuta varianti „otsene osalus“ või „kaudne osalus“ sõltuvalt, kas suurem hääleõigus tuleneb otsesest või kaudse(te)st osalus(te)est. Teisi (omanikke, juhatuse ja/või nõukogu liikmeid, kui on) tegelike kasusaajatena esitama ei pea;
  • Äriühingul on 2 või enam füüsilisest isikust omanikku, kelle hääleõigus ei ületa 50%, kuid (mõnel) ületab 25% (ja muud valitseva mõjuvõimu piirangud puuduvad) -  tegelike kasusaajatena esitatakse kõik omanikud, kelle hääleõigus ületab 25%, olenemata kas nad on ka juhtorganite liikmed või mitte, kasuta varianti „otsene osalus“. Teisi (juhatuse ja/või nõukogu liikmeid, kui on) tegelike kasusaajatena esitama ei pea;
  • Äriühingul on 2 või enam juriidilisest isikust omanikku, kelle hääleõigus ei ületa 50%, kuid (mõnel) ületab 25% ning sellistel juriidilistel isikutel on füüsilisest isikust otseselt või kaudselt valitsevat mõjuvõimu omav isik (ja muud valitseva mõjuvõimu piirangud puuduvad) -  tegelike kasusaajatena esitatakse kõik füüsilised isikud, kelle kaudne hääleõigus ületab 25%, olenemata kas nad on ka juhtorganite liikmed või mitte, kasuta varianti „kaudne osalus“. Teisi (juhatuse ja/või nõukogu liikmeid, kui on) tegelike kasusaajatena esitama ei pea;
  • Äriühingul ei ole omanikuks otseselt või kaudselt füüsilist isikut, kellel oleks üle 50% hääleõigusest, kuid on omanikeks üks või mitu füüsilist isikut ning üks või mitu juriidilist isikut, mida füüsiline isik samuti otseselt või kaudselt kontrollib viisil, mis annab talle tegelikku kasusaajat määravas äriühingus üle 25%-lise hääleõiguse kokku (ja muud valitseva mõjuvõimu piirangud puuduvad) – tegelike kasusaajatena esitatakse iga füüsiline isik kelle otsene ja kaudne hääleõigus kokku ületab 25%, kasuta varianti „otsene osalus“ või „kaudne osalus“ sõltuvalt, kas suurem hääleõigus tuleneb otsesest või kaudse(te)st osalus(te)est. Teisi (omanikke, juhatuse ja/või nõukogu liikmeid, kui on) tegelike kasusaajatena esitama ei pea;
  • Äriühingus ei anna hääleõigus proportsionaalset osalust kasumist või ka kasumis osalemisel ei omata osalust (ja muud valitseva mõjuvõimu piirangud puuduvad) – kuna eesmärgiks on avalikustada tegelik(ud) kasusaaja(d), siis tuleb täiendavalt analüüsida valitseva mõjuvõimu aluseid ja sisu. Tegelikuks kasusaajaks võib olla isik või isikud, kel on kontrolliv hääleõigus (nt eelisaktsiatest või -osadest või usaldusosaniku staatusest tingitud ebaproportsionaalsus), millisel juhul esitatakse tegelik kasusaaja hääleõiguse alusel ning kasutatakse varianti „otsene osalus“ või „kaudne osalus“ sõltuvalt, kas suurem hääleõigus tuleneb otsesest või kaudse(te)st osalus(te)est. Kui aga kasumi (kasu) siirdamise või jagamise aluseks ei ole osalusest tulenev hääleõigus, siis tuleb tegeliku kasusaajana esitada füüsiline isik (või isikud), kes kontrollivad kasumi jagamist või siirdamist otse või äriühingute kaudu – sellisel puhul tuleks kasutada pigem varianti „muul viisil kontroll või mõju (lepingulised, perekondlikud vm suhted)“ olenemata osaluse olemasolust ja suurusest. Teisi (tegelike kasusaajatena mittekäsitletavaid omanikke, juhatuse ja/või nõukogu liikmeid, kui on) tegelike kasusaajatena esitama ei pea;
  • Äriühingus on kõrgema juhtorgani liikmete määramine siirdatud (nt põhikirja või lepingutega) füüsilisele või juriidilisele isikule (mis ei tulene osalusest põhikapitalis või muus hääleõiguses) – (kui) kõrgem juhtorgan nimetab ja kutsub tagasi tegevjuhtkonna (nt juhatuse) liikmed, siis valitsev mõju on nimetatud füüsilisel isikul või nimetatud juriidilist isikut kontrollival füüsilisel isikul, kes määrab kõrgema juhtorgani liikmete enamuse. Seega tegelikuks kasusaajaks on nimetatud füüsiline isik või nimetatud juriidilist isikut kontrolliv füüsiline isik. Kasuta varianti „muul viisil kontroll või mõju (lepingulised, perekondlikud vm suhted)“ olenemata osaluse olemasolust ja suurusest. Teisi (tegelike kasusaajatena mittekäsitletavaid omanikke, juhatuse ja/või nõukogu liikmeid, kui on) tegelike kasusaajatena esitama ei pea;
  • Äriühingus on tegevjuhtorgani liikmete määramine siirdatud (nt põhikirja või lepingutega) füüsilisele või juriidilisele isikule (mis ei tulene osalusest põhikapitalis või muus hääleõiguses, sh kõrgema juhtorgani liikmete nimetamine ja tagasikutsumine) – kuna tegevjuhtorgani (nt juhatuse) liikmed teostavad majandusüksuse nimel (esindusõiguse alusel) tehinguid tegelikult, siis valitsev mõju on nimetatud füüsilisel isikul või nimetatud juriidilist isikut kontrollival füüsilisel isikul, kes määrab tegevjuhtorgani liikme(te enamuse) ning tegelikuks kasusaajaks on nimetatud füüsiline isik või nimetatud juriidilist isikut kontrolliv füüsiline isik. Kasuta varianti „muul viisil kontroll või mõju (lepingulised, perekondlikud vm suhted)“ või „õigus nimetada või tagasi kutsuda enamikku tegevjuhtkonnast või kõrgema juhtorgani liikmeist“ olenemata osaluse olemasolust ja suurusest. Teisi (tegelike kasusaajatena mittekäsitletavaid omanikke, juhatuse ja/või nõukogu liikmeid, kui on) tegelike kasusaajatena esitama ei pea;
  • Äriühingul võib olla (oluline) vara või äriühing teostas ühe (olulis(t)e) tehingu(te seeria), mille toimimis- ja finantstingimusi kontrollib/kontrollis (füüsiline) isik otseselt või kaudselt, kes ei ole ei omanik ega kõrgema- või tegevjuhtimise organi liige - kuna eesmärgiks on avalikustada tegelik(ud) kasusaaja(d), siis tuleb täiendavalt analüüsida valitseva mõjuvõimu aluseid ja sisu. Tegelikuks kasusaajaks võib (lisaks) olla ka isik või isikud, kes omab/omas valitsevat mõju olulise vara või tehingu üle, millisel juhul esitatakse tegeliku kasusaajana (ka) see (füüsiline) isik - kasutada varianti „muul viisil kontroll või mõju (lepingulised, perekondlikud vm suhted)“ olenemata osaluse olemasolust ja suurusest.
  • Avalikult kaubeldavate osalustega äriühingus (nn börsiettevõttes) puudub füüsiline isik, kellele kuuluks otseselt või kaudselt valitsevat mõjuvõimu tagav osalus ning ka osalus, mis ületaks 25% (ja ka muud valitseva mõjuvõimu tagavad asjaolud puuduvad) – tegelik kasusaaja tuleb määrata tegevjuhtorgani liikmeid nimetava ja tagasikutsuva organi või isiku kaudu. Kui organ on kollektiivse otsustamispädevusega (koosoleku otsus), siis esitatakse tegelike kasusaajatena (kõik) kõrgema juhtorgani liikmetest füüsilised isikud. Kasuta „õigus nimetada või tagasi kutsuda enamikku tegevjuhtkonnast või kõrgema juhtorgani liikmeist“ olenemata, kas juhtorgani liikmetel on ka osalus. Teisi (tegelike kasusaajatena mittekäsitletavaid omanikke ja juhatuse liikmeid) tegelike kasusaajatena esitama ei pea
  • (Riigi poolt kontrollitavas) äriühingus (kui) kinnitab kõrgema juhtorgani liikmed minister nimetamiskomitee ettepanekute alusel, nõukogu liikmed kinnitavad tegevjuhtorgani (juhatuse) liikmed. RahaPTS mõttes oleks tegelikuks kasusaajaks minister (füüsiline isik). Kui tõlgendada, et nimetamiskomitee piirab/välistab ministri valitseva mõju (kontrolli) kõrgema juhtorgani liikmete määramisel, siis oleks tegelikeks kasusaajateks riigi äriühingu nõukogu liikmed (füüsiliste isikutena). Alternatiivina võiks kaaluda ka valitsuse liikmeid juhul, kui minister vajab kõrgema juhtorgani liikmete nimetamiseks de facto valitsuse kooskõlastust. Kuna valitsev mõju ei tulene ühelgi nimetatud juhul isiklikust aktsiate või osade omamisest, siis oleks ilmselt õige kasutada „õigus nimetada või tagasi kutsuda enamikku tegevjuhtkonnast või kõrgema juhtorgani liikmeist“. Seejuures konkreetse valiku tegemisel (nt ministri esitamine tegeliku kasusaajana) välistaks teise valiku (nt nõukogu liikmete esitamise). Nõukogu olemasolu korral oleks sellisel puhul (ja muude valitseva mõjuvõimu piirangute puudumisel) välistatud ka juhatuse liikmete esitamine tegelike kasusaajatena.
  • Majandusüksus, millel puudub organ või isik, mis määraks tegevjuhtimise organi liikmed (ning puuduks ka teisiti määratuna isik, keda saaks esitada tegeliku kasusaajana) – sellisel juhul tuleks tegeliku kasusaajana esitada tegevjuhtimise organi liikmed (füüsilised isikud) või konkreetne liige, kui ülejäänud liikmete juhtimisulatused on (lepinguliselt) selgelt piiratu(ma)d. Sellisel puhul oleks õigem kasutada „kõrgema juhtorgani liige, s.o. juhatuse liige või nõukogu liige“. Teisi (tegelike kasusaajatena mittekäsitletavaid omanikke, juhatuse ja/või nõukogu liikmeid, kui on) tegelike kasusaajatena esitama ei pea.

Siinkohal on mõistlik toonitada et valitseva mõjuvõimu hinnangulisest tingituna võib esineda olukordi, kus jääb kahtlus, kas kindlaks tehtud (füüsiline) isik on tegelik kasusaaja (st hinnangul puudub põhjendatud kindlustunnet andev alus). Sellisel juhul oleks lahendusteks kas: (a) „kahtlusalune“ isik esitada tegeliku kasu saajana koos eeldatava kontrolli teostamise viisiga või (b) lähtuda seaduses fikseeritud võimalusest, kui äriühingu üle faktilist kontrolli teostavat isikut või isikuid, kes teevad äriühingus strateegilisi otsuseid ei ole võimalik tuvastada ning määrata tegelikeks kasusaajateks tegevjuht või tegevjuhid kasutades „kõrgema juhtorgani liige, s.o. juhatuse liige või nõukogu liige“. Eelpool kirjeldatust tasuks aga ka mõista, et „kõrgema juhtorgani liige, s.o. juhatuse liige või nõukogu liige“ (kui ei ole tegemist ka otsese või kaudse omanikuga) on äriühingute puhul käsitletav pigem täiendavat selgitamist vajava erandina.

Samuti võib valitseva mõjuvõimu hinnangulisusest tingituna tekkida situatsioone, kus tegelikuks kasusaajaks määratud isik ei nõustu majandusüksust esindama õigustatud isiku poolse käsitlusega - enda käsitlemisega majandusüksuse tegeliku kasusaajana. Sellisel juhul on võimalik nõuda (füüsilisel isikul) andmeid esitanud majandusüksusest isikuandmete kaitse regulatsioonidele (GDPR) tuginedes selgitusi/lisainfot tegeliku kasusaajana käsitlemise aluste kohta ning seejärel vajadusel ka nõuda enda kohta käivate ebaõigete andmete täpsustamist ja/või kustutamist.

Täiendavate küsimuste korral või hea nõu saamiseks pöörduge otse BDO Eesti asjatundjate poole.