This site uses cookies to provide you with a more responsive and personalised service. By using this site you agree to our use of cookies. Please read our PRIVACY POLICY for more information on the cookies we use and how to delete or block them.
  • Mis on OSS ja IOSS?

    Ülevaade uutest 01.07.2021 kehtima hakkavatest käibemaksuga maksustamise erikordadest

Artikkel:

Mis on OSS ja IOSS?

13 aprill 2021

Kersti Korss, Tax & Legal Services Assistant Project Manager |
Katrin Rehemägi, Tax & Legal Services Project Manager |

Ülevaade uutest 01.07.2021 kehtima hakkavatest käibemaksuga maksustamise erikordadest

 

Alates 1. juulist 2021 hakkavad kehtima muudatused Euroopa liidu käibemaksureeglites, millega kehtestatakse kaks uut erikorda  -  nn OSS erikord, ehk teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikord ja IOSS erikord ehk ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi erikord.

Sisuliselt võimaldavad erikorrad deklareerida kõigisse liikmesriikidesse teostatavate piiriüleste B2C müükide (müük ettevõtjalt lõpptarbijale, business to consumer) käibemaks ühel deklaratsioonil ja tasuda kogu see käibemaks oma asukohariigis ilma vajaduseta registreerida käibemaksukohustuslasena lõpptarbijate asukohariikides.

Nii OSS erikorra kui IOSS erikorra kasutamine on vabatahtlik. Kui kauba müüja ei soovi erikorda kasutada, tuleb tal end käibemaksukohustuslasena registreerida nendes liikmesriikides, kus asuvad tema teenuse või kauba lõpptarbijad. Samuti on ka edaspidi võimalik teha imporditud kaupadele tavapärane tollivormistus, ilma IOSS erikorda kasutamata.

Mõlema erikorraga liitumiseks sai taotlusi hakata esitama alates 1. aprillist 2021. Erikorraga liitunuks registreeritakse ettevõtja alates 1. juulist 2021.

OSS erikord

OSS erikorra puhul on tegemist niinimetatud MOSS erikorra (mini One Stop Shop, MOSS, mis  puudutas teise liikmesriigi mittekohustuslastele osutatavate digiteenuste maksustamist) laiendamisega ka muudele teenustele, mille käibe tekkimise koht on teises liikmesriigis, samuti ühendusesisesele kaugmüügile ja teatud juhtudel ka internetipõhise kauplemiskoha (e-pood) kaudu kauba müümisele.

Erikorra rakendamine lihtsustab ettevõtja teises liikmesriigis tekkiva käibemaksukohustuse täitmist. Ettevõtja, kes on valinud erikorra rakendamise, deklareerib teises liikmesriigis tekkiva käibe ja tasub käibemaksu Eesti maksuhaldurile.

OSS erikorra alla kuuluvad sellised teenused, mida osutatakse teise liikmesriigi mittemaksukohustuslasele ja mille käive tekib teenuse saaja asukohariigis, nagu näiteks  kinnisasjaga seotud teenused (ehitamine, hindamine), kultuuri, kunsti-, spordi-, hariduse- või meelelahutusteenused (etendused, kontserdid, näitused), transpordivahendite renditeenus jms (KMS § 10 lg 4).

Samuti saab seda erikorda rakendada Eestis asuva kauba müümisel e-poe kaudu lõpptarbijale Euroopa Liidu välise riigi ettevõtja, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool Euroopa Liitu ja kellel üheski Euroopa Liidu liikmesriigis püsivat tegevuskohta ei ole.

Muudatusega kaotatakse praegu Euroopa Liidu liikmesriikides kehtivad kaugmüügi piirmäärad ja kasutusele võetakse üldine piirmäär 10 000 eurot, mis kohaldub kogu ühendusesisese kauba kaugmüügi (kaubad, mis müüakse kõigisse liikmesriikidesse kokku) ja teiste liikmesriikide lõpptarbijatele osutatavate digiteenuste summaarsele käibele. Kui piirmäära ei ületata, on nende tehingute käibe maksustamisel õigus rakendada müüja asukohariigi käibemaksumäära. Kui piirmäär on ületatud ja on valitud OSS erikord, tuleb ühendusesisesele kaugmüügile ja lõpptarbijatele osutatavatele digiteenustele rakendada nende liikmesriikide käibemaksumäärasid, kus asuvad lõpptarbijad, kuid vastava riigi käibemaksu saab tasuda Eesti maksuhalduri kaudu. 2021. aastal arvestatakse 10 000 euro piirmäära erandina alates 1. juulist.

Teenuste osas saab piirmäära rakendada üksnes digiteenustele, kuid mitte muudele teenustele, mille käibe tekkimise koht on lõpptarbija asukohariik. Samuti tuleb arvestada, et kui müüjal on püsiv tegevuskoht ka mõnes teises liikmesriigis, siis selles riigis müüdud kaupade kaugmüügil ja digiteenuste osutamisel ta 10 000 euro piirmäära kasutada ei saa ja nende kaupade ja teenuste käibemaks deklareeritakse selles riigis tavalises korras.

Kes saab Eestis erikorraga liituda?

Eestis saab OSS erikorraga liituda:

  • Maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on Eestis – ka siis, kui tal on mõnes teises liikmesriigis püsiv tegevuskoht;
  • Euroopa Liidu välise riigi ettevõtja, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht ja kes müüb erikorraga hõlmatud kaupu või osutab erikorraga hõlmatud teenuseid;
  • Euroopa Liidu välise riigi ettevõtja, kellel EL-is püsivat tegevuskohta ei ole – kui ta osutab ükskõik millise liikmesriigi mittemaksukohustuslasele erikorraga hõlmatud teenuseid;
  • Euroopa Liidu välise riigi ettevõtja, kellel EL-is püsivat tegevuskohta ei ole – kui ta ise teostab Eestist kaupade ühendusesisest kaugmüüki või võimaldab veebipoe kaudu teisel samasugusel EL välise riigi ettevõtjal (kellel samuti puudub EL-is püsiv tegevuskoht) teostada Eestist ühendusesisest kaugmüüki või müüa Eestis asuvat kaupa Eesti mittemaksukohustuslasele.

Erikorda hakatakse rakendama alates maksuhaldurile avalduse esitamise kvartalile järgneva kvartali esimesest päevast. Näiteks kui avaldus esitatakse augustis, siis on erikorra alguskuupäevaks automaatselt 1. oktoober.

Erandina saab erikorda rakendada ka päevast, kui toimus esimene erikorraga hõlmatud tehing, tingimisel, et avaldus erikorra rakendamiseks esitatakse hiljemalt tehingu käibe tekkimise kuule järgneva kuu 10. kuupäeval. Sellisel juhul tuleb avaldusel täita „esimese tehingu kuupäev".

Ettevõtjad, kes kasutasid seni MOSS erikorda ja soovivad jätkata OSS erikorra kasutamist, ei pea registreerimiseks uut avaldust esitama. Nende kehtivad avaldused kantakse automaatselt üle.  

IOSS erikord

IOSS (Import One Stop Shop) erikord on ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi erikord.

1.juulist 2021 kehtima hakkava muudatusega kaotatakse käibemaksuvabastus kuni 22 euro väärtusega kaubasaadetiste importimisel ja väikese väärtusega kaubasaadetiste impordikäibemaksu deklareerimise lihtsustamiseks kehtestatakse IOSS erikord.

Selleks, et tellija ei peaks kauba ELi saabumisel esitama tollideklaratsiooni ja tasuma käibemaksu, saavad kauba müüjad võimaluse rakendada IOSS erikorda, kogudes ostjalt kauba eest tasumisel ka käibemaksu ning deklareerides selle maksuhaldurile ise ostja asemel igakuiselt esitatavas IOSS deklaratsioonis.

IOSS erikord võimaldab müüjal lisada kauba müügihinnale importimisel tasumisele kuuluva käibemaksu juba müügitehingu toimumise ajal ning seetõttu ei teki ostjal kauba kättesaamisel üldjuhul täiendavat maksukohustust.

Erikorraga liitunud ettevõtja saab registreerida ennast ühes liikmesriigis erikorra kasutajaks ning deklareerida ja tasuda erikorraga hõlmatud kaupade importimisel käibemaksu selles samas liikmesriigis selle asemel, et teha seda igas liikmesriigis, kuhu kaubad imporditakse.

IOSS erikorda kohaldatakse Euroopa Liidus asuvale lõpptarbijale imporditavatele kaubasaadetistele, mis ostu-müügi lepingu sõlmimise hetkel asuvad ühendusevälises riigis, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot ja mida ei maksustata aktsiisiga. Sealjuures koosneb kauba tegelik väärtus müüdava kauba hinnast ilma transpordi- ja kindlustuskuludeta (välja arvatud juhul, kui need kulud sisalduvad hinnas ja neid ei ole ostjale esitataval arvel eraldi märgitud) ning muudest maksudest ja tasudest, mida toll saab asjakohaste dokumentide abil kindlaks teha.

Kes saab registreeruda Eestis IOS erikorra kasutajaks?

  • Maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on Eestis – sarnaselt OSS erikorraga saab selline ettevõtja ka IOSS erikorra kasutajaks registreeruda ainult Eestis;
  • Euroopa Liidu välise riigi ettevõtja, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht ja kes teostab veebipoe kaudu ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüüki;
  • Euroopa Liidu välise riigi ettevõtja, kellel kusagil EL-is püsivat tegevuskohta ei ole ja kes teostab veebipoe kaudu ühendusevälisest riigist imporditud kaupade kaugmüüki. Sellise välisriigi (va Norra) ettevõtja peab IOSS erikorraga liitumisel määrama vahendaja, kes tema eest ja nimel täidab erikorraga seotud kohustusi.

IOSS erikorraga liitumiseks esitab ettevõtja avalduse maksuhaldurile.  IOSS erikorra kasutajale antakse selle rakendamiseks vastav registreerimisnumber (IOSS importööri number, tähekombinatsiooniga “IM”), mida kasutataksegi üksnes IOSS eriskeemi rakendamisel. Registreerimisriik edastab ettevõtja registreerimisnumbri kõigi Euroopa Liidu riikide maksuhalduritele ja see number kehtib kogu Euroopa Liidus.

Ühendusevälise riigi ettevõtja, kellel puudub ELis asu- või tegevuskoht, saab erikorda kasutada vahendaja kaudu, kes on kohustatud vahendatava eest ja nimel täitma erikorras sätestatud kohustusi. Eestis on vahendajana õigus tegutseda isikul, kes on registreeritud Eesti äriregistris ja ka Eestis käibemaksukohustuslasena, kes on maksevõimeline, laitmatu mainega ning kellel ei ole maksuvõlga. Erikorda rakendaval isikul saab olla üks vahendaja.

Vahendaja peab esmalt ennast registreerima IOSS erikorra kasutajaks ja talle antakse  registreerimisel IOSS vahendaja number (tähekombinatsiooniga “IN”). Seejärel on vahendajal võimalik esitada avaldusi vahendatavate lisamiseks. Iga vahendatava jaoks väljastatakse vahendajale eespool nimetatud IOSS importööri number, mis märgitakse ka tollideklaratsioonile.

IOSS-numbrite andmebaas ei ole avalik, see on kättesaadav vaid tolliasutustele, kes kontrollivad numbri kehtivust automaatselt selle andmebaasi alusel. Kui tollideklaratsioonil märgitud number on kehtiv, lubab toll imporditava kauba vabasse ringlusse ilma käibemaksu tasumist nõudmata. Kaupa tollile deklareeriv isik (nt postioperaator, kullerfirma, tolliagent jne) ise ei saa kontrollida IOSS-numbri kehtivust.

IOSS erikorda on õigus rakendada alates päevast, kui isikule või vahendajale on antud vastav registreerimise number.  

OSS ja IOSS deklareerimine

 

  • OSS deklaratsioon:
  • Esitatakse kord kvartalis, igale kvartalile järgneva kvartali esimese kuu lõpuks (Näiteks: 31.oktoober 2021 on esimene OSS kvartaalse deklaratsiooni esitamise tähtpäev), samaks kuupäevaks tuleb ka tasuda OSS deklaratsiooni alusel maksmisele kuuluv käibemaksusumma;
  • Eestis esitatavas OSS deklaratsioonis deklareeritakse ka teiste liikmesriikide püsivate tegevuskohtade erikorraga hõlmatud kaupade/teenuste käibed, mille käibe tekkimise kohaks ei ole püsiva tegevuskoha liikmesriik (püsiva tegevuskoha riigis tekkinud käibed deklareeritakse selles liikmesriigis esitatavas tavalises käibedeklaratsioonis;
  • Kui OSS deklaratsiooni andmeid on vaja muuta, tehakse seda jooksvalt järgmises deklaratsioonis, mitte ei parandata varasemat deklaratsiooni. See on põhimõtteline erinevus võrreldes praeguse MOSS deklaratsiooniga.
  • IOSS deklaratsioon:
  • IOSS deklaratsioon esitatakse igakuiselt käibe tekkimise kuule järgneva kuu lõpuks (Näiteks: 31.august 2021 on esimene IOSS kuise deklaratsiooni esitamise tähtpäev), samaks kuupäevaks tuleb ka tasuda IOSS deklaratsiooni alusel maksmisele kuuluv käibemaksusumma;
  • Kui IOSS deklaratsiooni andmeid on vaja muuta, tehakse seda sarnaselt OSS deklaratsiooniga jooksvalt järgmises deklaratsioonis.

Kui Teil tekib teema kohta täiendavaid küsimusi või vajate abi registreerumisel ja/või deklaratsioonide esitamisel, on BDO eksperdid hea meelega valmis toetama.