Artikkel:

RAHAVOOARUANNE: Investeerimistegevuste rahavood

09 aprill 2019

Sulev Luiga , Managing Partner, CEO |
Kätlin Sinik , Payroll and Reporting Services Assistant Project Manager |

Investeerimine on IAS 7 mõistes tegevus, millega omandatakse või võõrandatakse põhivara või lühiajalisi finantsinvesteeringuid [1].

Olenemata rahavooaruande koostamise meetodist (otsene või kaudne meetod) kajastatakse üldreeglina investeerimistegevuste raha laekumisi ning makseid brutona, st tegevuste olulisemate rühmade lõikes laekumised ning väljamaksed eraldi kirjetena:

Näide 1. Investeerimistegevuste rahavoogude esitamine ei sõltu aruande koostamise meetodist ning olulisemad laekumised ning väljamaksed näidatakse eraldi kirjetel

 

Kuna investeerimistegevus on seotud põhivaradega ning lühiajaliste finantsinvesteeringutega, siis investeerimistegevuste olemasolu majandusüksusel hinnatakse eelkõige bilansis aktivas vastavate rühmade/kirjete muutuste kaudu. Seejuures on oluline mõista, et põhivaradena käsitletakse kõiki põhivarade rühmi:

  • investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse;
  • finantsinvesteeringud;
  • nõuded ja tehtud ettemaksed;
  • kinnisvarainvesteeringud;
  • materiaalsed põhivarad;
  • bioloogilised varad;
  • immateriaalsed põhivarad.

Samuti on oluline mõista, et investeerimistegevus rahavooaruande mõistes puudutab lisaks põhivaradele (vaid) neid (käibevarana kajastatavaid) lühiajalisi finantsinvesteeringuid, mida ei ole loetud raha ekvivalendiks. Raha ekvivalendiks loetud finantsinvesteeringute ost ja müük ei tekita rahavoogu, vaid on raha ja raha ekvivalentide komponentide vaheline liikumine (käsitletakse sarnasel raha liigutamisega ühelt pangakontolt teisele).

Mitte kõik investeerimistegevused ei põhjusta rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi või väljamakseid) olenemata asjaolust, et tegevuste tulemid on mõjutanud tekkepõhiseid finantsaruandeid (bilanssi ja kasumiaruannet). Samas on aga võimatu, et ilma investeerimistegevuseta oleks tekkinud investeerimistegevuse rahavoog.

Näide 2. Investeerimistegevustele viitavad muutused lühiajaliste finantsinvesteeringute ja/või põhivarade kirjetel

 

Täiendavaid vihjeid võib saada kasumiaruandes kajastuvatest (muudest) ärituludest või -kuludest (nt omatarbeks valmistatud põhivara, põhivara kulum ja väärtuse langus, põhivarade võõrandamise kasumid ja kahjumid) ning finantstuludest või -kuludest (nt tulud-kulud kapitaliosaluse meetodil, saadud intressi- ja dividenditulud).

Näide 3. Tavapärasemad investeerimistegevuse mõjud (lisaks põhivara kulumile ja väärtuse langusele)

 

Kasumiaruandes võivad investeerimistegevuste mõjud olla „segatud“ äritegevuse (ja finantseerimistegevuse) summadega. Näiteks materiaalse põhivara kulum ning väärtuse langus võib olla kajastatud nii müüdud toodangu kulude kui ka üldkulude hulgas. Seetõttu on olulisteks infoallikateks (muuhulgas kasumiaruandeskeem 2 korral) ka finantsaruannete lisad:

Näide 4. Näited finantsaruannete lisadest, mis sisaldavad informatsiooni investeerimistegevustest

 

Ehkki emaettevõtja konsolideeritud bilansis ei kajastu omandatud tütarettevõtjate aktsiaid või osasid (need elimineeritakse rida-realt konsolideerimisel), siis konsolideeritud rahavoo aruande mõistes loetakse tütarettevõtja omandamisel ning müügil tekkivat rahavoogu investeerimistegevuse rahavooks. Erinevalt emaettevõtja konsolideerimata rahavoo aruandest mõjutab konsolideeritud rahavoo aruannet (esmakordselt konsolideeritava tütarettevõtja) omandamisel tasutud raha ning tütarettevõtja soetushetke rahajäägi vahe. Võõrandamisel (rida-realt konsolideerimise lõpetamisel) saadud raha ning tütarettevõtja võõrandamishetke rahajäägi vahe. Kaudsel meetodil konsolideeritud rahavoo aruannet koostades on oluline ka tütarettevõtjate aruandeperioodi siseste omandamiste korral välistada käibekapitali muutuse mõju enne omandamist ning võõrandamiste puhul mõju pärast võõrandamist. Teisiti öeldes – tütarettevõtjate aastasiseste omandamiste-võõrandamiste korral ei ole tütarettevõtjate majandusaasta alguse ja lõpu seisuga finantsaruanded rahavooaruande koostamisel kaudsel meetodil ilma korrigeerimata otseselt kasutatavad.

Kokkuvõtteks:

  • Rahavooaruande skeem (otsene või kaudne) ei tohi mõju omada tegevuste rahavoogude suurusele. Olenemata skeemist peavad rahavood olema võrdsed (sarnaselt ei sõltu ärikasumi või puhaskasumi suurus sellest, kas kasutada kasumiaruande skeemi 1 või skeemi 2).
  • Investeerimistegevus rahavooaruande mõistes hõlmab kõiki põhivarade rühmi, sh:
    • investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse;
    • finantsinvesteeringud;
    • nõuded ja tehtud ettemaksed;
    • kinnisvarainvesteeringud;
    • materiaalsed põhivarad;
    • bioloogilised varad;
    • immateriaalsed põhivarad.
  • Raha ekvivalendiks loetud finantsinvesteeringute ost ja müük ei tekita rahavoogu, vaid on raha ja raha ekvivalentide komponentide vaheline liikumine. Investeerimistegevus rahavooaruande mõistes on nende lühiajaliste finantsinvesteeringute omandamine ja võõrandamine, mida (eelnevalt) ei ole loetud raha ekvivalendiks.
  • Investeerimistegevuse (mõju) olemasolu ning suurust ei pruugi olla võimalik tuvastada vaid bilansi ja/või kasumiaruande abil. Täpsemat infot saab raamatupidamisregistritest (nt pearaamat) ja/või finantsaruannete lisadest.
  • Konsolideeritud rahavooaruande korral pööra tähelepanu aruandeperioodi sisestele tütarettevõtja aruande rida-realt konsolideerimise alustamise ja/või lõppemise ajale (ning selle mõjule äritegevuse käibekapitali muutusele).

Juhul, kui Teil tekib teema kohta täiendavaid küsimusi, pöörduge palun BDO spetsialistide poole.

 

[1] IFRS IAS 7.6