This site uses cookies to provide you with a more responsive and personalised service. By using this site you agree to our use of cookies. Please read our PRIVACY POLICY for more information on the cookies we use and how to delete or block them.
Artikkel:

RAHAVOOARUANNE ning erijuhud, mida tasub teada

10 märts 2020

Sulev Luiga , Managing Partner, CEO |
Karin Luiga , Partner, Head of Business Development & Communication |

Nagu tihtipeale elus, aitavad piirid ja erandid paremini mõista põhikäsitlusi. Seekordne BDO artikkel keskendubki eranditele rahavooaruannete koostamisel ning selgitab koos näidetega, miks konkreetne olukord vajab põhireeglist erinevat käsitlust. 

Ülevaate varem ilmunud rahavoogude teemalistest kirjatükkidest leiab artikli lõpust. 

Erijuhtumid

Miks erijuhtum?

Näited ja selgitused

Rahavoogude esitamine bruto asemel netona ehk juhtumid, kus rahavooaruandes laekumiste või maksete esitamiseks täiendavate kirjete avamine ei ole mõistlik

 

Reeglina esitatakse rahavood brutona ehk tehingutest tekkinud laekumised ja väljamaksed eraldi kirjetele koondatuna, kuna see annab parema ülevaate majandusüksust läbivatest rahavoogudest. Erandiks on juhtumid, kus laekumiste ja väljamaksete eraldi esitamine ei anna olulist lisainformatsiooni (vähendab ülevaatlikust).

Näide: laekumised põhivarade müügist on oluliselt (kordades) suuremad kui väljamaksed põhivarade soetamisel ning soetused moodustavad ka muude rahavooaruande kirjetega võrreldes ebaolulise summa. Tavapäraselt tuleks rahavooaruandes brutona kajastades avada 2 kirjet:

  • Laekumised põhivarade müügist
  • Maksed põhivarade soetamisel

Kuid rahavooaruande ülevaatlikkuse parandamiseks tasub kaaluda vaid ühel kirjel (netorahavoo) esitamist:

  • Rahavood põhivarade müügil ja soetamisel

Erandiks on juhtumid, kus laekumised ja väljamaksed esitavad pigem majandusüksuse klientide või koostööpartnerite tegevusi, mitte niivõrd majandusüksuse enda tehinguid.

Näide: majandusüksus vahendab klientide makseid ja laekumisi (nt finantsasutuste kliendikontod, väärtpaberite tehingute vahendajad jt), kusjuures tehingutega kaasnevad riskid jäävad valdavas osas klientide ja/või nende sidusrühmade kanda. Juhtudel, kus klientide või sidusrühmade poolt omavaheliste kohustuste täitmata jätmisel ei ole majandusüksusel võimalik ennast tehingutest taandada, ei ole rahavoogude esitamine netona ilmselt põhjendatud.

Erandiks on juhtumid, kus laekumiste ja väljamaksete hulk on suur, käive kiire ja maksetähtajad lühikesed.

Näide: majandusüksusele antud arvelduskrediidiga seotud kontol toimub igapäevaselt märkimisväärne hulk laekumisi ja väljamakseid, kusjuures konto jääk muutub pidevalt positiivsest negatiivseks ja vastupidi.

Rahavooaruandes tuleks brutona kajastades avada 2 kirjet:

  • Arvelduskrediidi lisandumised
  • Arvelduskrediidi tagastamised 

Laekumiste ja väljamaksete selline igapäevane koondamine pikemal perioodi vältel võiks aga oluliselt moonutada hinnanguid majandusüksuse finantseerimistegevuste mahtudest ning rahavooaruande ülevaatlikkuse parandamiseks tasub kaaluda vaid ühel kirjel (netorahavoo) esitamist:

  • Rahavood arvelduskrediidi kasutamisest.

Välisvaluutas rahavood ehk kui tekib raha ja raha ekvivalentide jäägi muutus, mis ei ole tingitud laekumistest või väljamaksetest

Tavapäraselt muutub raha ja raha ekvivalentide jääk positiivsetest või negatiivsetest rahavoogudest (laekumistest või väljamaksetest). Muutuva kursiga välisvaluutas raha ekvivalentide hulk aruandlusvaluutas võib muutuda ka vaid raha ekvivalentide (valuuta)kursi muutumisest ilma, et oleks toimunud rahavoogu.

Näide: majandusüksus koostab finantsaruandeid eurodes. Majandusaasta algul ja lõpul on tal raha ekvivalente 11 dollari eest. Majandusaastal ei ole toimunud dollarites laekumisi ega makseid. Dollari kurss majandusaasta jooksul on aga muutunud:

  • Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 10,5 eurot
  • Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul  9,9 eurot

Raha ja raha ekvivalentide jäägi muutus, mis ei ole rahavoog on seega -0,6 eurot.

Konsolideeritud finantsaruannetes peaksid välismaiste tütarettevõtete poolt tehtud tehingud kajastuma aruandlusvaluutas tehingupäeva päevakursiga. Praktilistel kaalutlustel kasutatakse välismaiste tütarettevõtjate finantsaruannete näitajate aruandlusvaluutasse ümberarvestamisel seisundiaruannete (nt bilansid) puhul päevakursse ning perioodiaruannete (nt kasumiaruanded ja rahavooaruanded) puhul kaalutud keskmiseid kursse. Tehingute päevakursside ning keskmiste kursside vahel tekivad erinevused, mis mõjutavad rahavoogusid ja raha ekvivalentide jääke.

Näide: Välismaine tütarettevõtja on koostanud finantsaruanded dollarites, kus:

  • Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 11 dollarit
  • Perioodi raha laekumised 11 dollarit (sh äri-, investeerimis- ja finantseerimistegevustest)
  • Perioodi raha väljamaksed 11 dollarit (sh äri-, investeerimis- ja finantseerimistegevustest)
  • Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 11 dollarit

Kasutades päevakursse (vt eelmine näide) alg- ja lõppjääkide suhtes ning keskmist kurssi (1 euro = 1,1 dollarit) perioodi käivete puhul, saame eurodes tulemuse, kus 10,5+10-10=9,9, mis ei ole matemaatiliselt korrektne. Raha ja raha ekvivalentide jäägi muutus, mis ei ole rahavoog on seega -0,6 eurot.

 

Intressid ja dividendid ehk

kui praktilistel kaalutlustel ei ole mõistlik hakata eristama laekumisi ja väljamakseid äri-, investeerimis- ja finantseerimistegevustest või intressid ja dividendid on pigem äritegevusega kaasnev

Intressid ja dividendid seostuvad tavapäraselt investeerimistegevustega (kui vaadata investori poolelt) või finantseerimistegevustega (kui vaadata investeeringuobjekti poolelt). Siiski eksisteerib ka intresse ja dividende, mida ei ole võimalik seostada investeerimis- või finantseerimistegevustega nagu näiteks raha ja raha ekvivalentidega kaasnevad jaotised (sh saadud intressid nõudmiseni deposiitide jäägilt jmt) või äritegevuse nõuete ja kohustistega seotud (nt sisesest intressimäära ja/või maksetega hilinemist peegeldavad) kasumi või kahjumi periodiseerimised.

Näide: Pank arvestas ja tasus majandusüksuse arveldusarve (nõudmiseni deposiit) jäägilt intressi 10 eurot. Nõudmiseni deposiidil olevat rahajääki käsitletakse rahavooaruande mõistes raha ja raha ekvivalentide komponendina. Kuna nõudmiseni deposiit on loodud pigem igapäevaste arvelduste otstarbel, mitte intressitulu saamise eesmärgil, siis saadud intressid on pigem majandusüksuse äritegevusega kaasnevad muud tulud, kui tulud investeerimistegevustest.

 

Kui intressi- ja/või dividenditulud on loetud äritegevuse osaks, siis kaudsel meetodil ärikasumist äritegevuse netorahavoogu tuletades:

  • Tuleb ärikasumile täiendavalt liita kasumiaruandes finantstuludes kajastatud intressi- ja dividenditulud või aruandeperioodi tegelikud intressi ja dividendilaekumised.
  • Kui ärikasumile on liidetud tekkepõhised intressi- ja/või dividenditulud, siis käibekapitali muutustest ei elimineerita intressi- ja/või dividendinõudeid. Kui ärikasumile on liidetud tegelikud intressi- ja dividendilaekumised, siis tuleb käibekapitali muutustest elimineerida intressi- ja/või dividendinõuded.

Eksisteerib majandusüksusi, mille põhitegevus (äritegevus) koosneb tehingutest oma- ja võõrkapitali instrumentidega, mida teistes majandusüksustes on võimalik käsitleda vaid investeerimis või finantseerimistegevustena. Oma- ja võõrkapitali instrumentidega seotud dividendid ja intressid on sellisel juhul samuti pigem äritegevuse(ga kaasnevad muud) rahavood.

Näide: Pank arvestas ja tasus kliendi arveldusarve (nõudmiseni deposiit) jäägilt intressi 10 eurot. Klientide nõudmiseni deposiitidest tekkiv kohustis on panga tavapärase äritegevuse osa ehkki on tegemist intressi kandvate kohustistega, mitte finantseerimistegevus laenuraha kaasamise mõttes. Kuna klientide nõudmiseni deposiitidest tekkinud kohustiste näol on tegemist panga tavapärase äritegevuse tulemusega, siis tasutud intressid on pigem panga äritegevusega kaasnevad muud kulud, kui kulud finantseerimistegevustest.

 

Kui intressi ja/või dividendikulud on loetud äritegevuse osaks, siis kaudsel meetodil ärikasumist äritegevuse netorahavoogu tuletades:

  • Tuleb ärikasumist täiendavalt lahutada kasumiaruandes finantskuludes kajastatud intressi- ja/või dividendikulud või aruandeperioodi tegelikud tasutud intressid ja/või dividendid.
  • Kui ärikasumist on lahutatud tekkepõhised intressi- ja/või dividendikulud, siis käibekapitali muutustest ei elimineerita intressi- ja/või dividendikohustisi. Kui ärikasumist on lahutatud tegelikud intressi- ja/või dividendimaksed, siis tuleb käibekapitali muutustest elimineerida intressi- ja/või dividendikohustised.

Tulumaks ehk kui praktilistel kaalutlustel ei ole mõistlik eristada tulumaksu laekumisi ja väljamakseid äri-, investeerimis- ja finantseerimistegevustest

 

 

Majandusüksuse kasumiaruandes on tavapäraselt kajastatud kõigi kolme tegevuse (äri-, investeerimis- ja finantseerimistegevuste) tulemused ning tulumaks kalkuleeritakse sellisest koondtulemusest. Sedakaudu võib olla küllaltki keerukas eristada, milline tulumaksuosa on seotud äritegevustega, milline investeerimistegevustega ning milline finantseerimistegevustega.

Näide: Kui tulumaks on loetud äritegevuse osaks, siis kaudsel meetodil ärikasumist äritegevuse netorahavoogu tuletades:

  • Tuleb ärikasumist täiendavalt lahutada kasumiaruandes kajastatud tekkepõhine tulumaksukulu või aruandeperioodi tegelikud tasutud tulumaksu makse(d).
  • Kui ärikasumist on lahutatud tekkepõhine tulumaksukulu, siis käibekapitali muutustest ei elimineerita tulumaksunõudeid ja/või -kohustisi. Kui ärikasumist on lahutatud tegelikud tulumaksumaksed, siis tuleb käibekapitali muutustest elimineerida tulumaksunõuded ja/või -kohustised.

Investeeringud tütarettevõtetesse, sidusettevõtetesse ja ühisettevõtetesse ning arvestus- ja aruandluspõhimõtete valik

Sõltuvalt investeeringu teinud majandusüksuse poolt valitud arvestus- ja aruandlusmeetodist:

  • soetusmaksumuse meetod;
  • õiglase väärtuse meetod;
  • kapitaliosaluse meetod;
  • rida-realt konsolideerimise meetod,

mõjutavad investeerimisobjektiga seotud rahavood investori finantsaruandeid erinevalt.

Näide: Kui soetusmaksumuse ja õiglase väärtuse meetodite puhul kajastatakse saadud dividendid finantstuludena läbi kasumiaruande, siis kapitaliosaluse meetodi kasutamisel kajastatakse saadud dividendid investeeringu väärtuse vähendusena ning sellist väärtuse vähenemist ei kajastata kasumiaruandes. Rida-realt meetodi kasutamisel elimineeritakse emaettevõtte ja tütarettevõtte vahelised tehingud (sealhulgas näiteks ka dividendimaksed ja -laekumised) täielikult, ning need ei mõjuta konsolideeritud bilansi ja kasumiaruande kirjeid.

 

Näide: Konsolideeritud finantsaruannete koostamisel ei saa rahavooaruannet koostada ema- ja tütarettevõtjate rahavooaruannete kirjeid lihtsalt liites. Lisaks bilansis ja kasumiaruandes tehtavatele on vajalikud ka omavahelistest tehingutest tingitud korrigeeringud ja elimineerimised rahavooaruandes.

 

Juhul, kui Teil tekib teema kohta täiendavaid küsimusi, pöörduge palun BDO spetsialistide poole.

Loe ka varem ilmunud artikleid sel teemal:

RAHAVOOARUANNE: Eesmärgid ja esitusviis

Tegevuste bruto ja neto rahavood, rahavoo esitamine otsesel ja kaudsel meetodil

Raha ja raha ekvivalendid ehk raha lähendid

Välisvaluutas raha ekvivalendid

Finantseerimistegevuste rahavood

Finantseerimistegevuste esitamine kaudsel meetodil koostatavas rahavooaruandes

Näiteid finantseerimistegevustest võõrkapitali instrumentidega

Näiteid finantseerimistegevustest omakapitali instrumentidega

Investeerimistegevuste rahavood

Investeerimistegevuste esitamine kaudsel meetodil koostatavas rahavooaruandes

Näiteid investeerimistegevustest käibevaradega 

Näiteid investeerimistegevustest põhivaradega

Äritegevuse rahavood, otsene ja kaudne meetod

Äritegevuse esitamine otsesel meetodil rahavooaruandes

Äritegevuse esitamine kaudsel meetodil rahavooaruandes

Nõudesummad äritegevusest, näiteid äritegevuse rahavoogude esitamisest otsesel ja kaudsel meetodil

Näited varude muutuste mõjudest äritegevuse netorahavoo tuletamisel