Artikkel:

RAHAVOOARUANNE: Raha ja raha ekvivalendid ehk raha lähendid

08 märts 2019

Sulev Luiga , Managing Partner, CEO, Certified Public Accountant |
Mari-Liis Nõmmiste , Accounting and Reporting Services Manager |

Raha ja raha ekvivalentide määratlemine on rahavooaruande seisukohast oluline eelkõige rahavarude hulga ehk rahajäägi fikseerimiseks. Sarnast hulka raha ja lühiajalisi finantsinvesteeringuid omavad majandusüksused võivad mõtestada raha ekvivalente erinevalt ning sedakaudu koostada muudel võrreldavatel tingimustel erinevad rahavooaruanded.

Eesti raamatupidamise seaduse kohaselt koostatud finantsaruande esitusvaluutaks on Eestis ametlikult kehtiv vääring – euro. Kõik muud vääringud loetakse arvestuse ja aruandluse korraldamisel välisvaluutadeks. Rahavooaruande mõistes ei ole seega välisvaluuta näol tegemist mitte rahaga, vaid raha ekvivalendiga nõutavate kriteeriumite täitmise korral.

Raha rahavooaruande mõistes on esitusvaluuta sularaha ja nõudmiseni hoiuseid (esitlusvaluuta arvelduskontodel pangas). Muude laiemalt aktsepteeritud piisavalt likviidsete valuutade sularaha ning nõudmiseni hoiused liigituvad raha ekvivalentideks või lühiajalisteks finantsinvesteeringuteks. Vähemlikviidsemate ja/või vahetuskursi muutumise märkimisväärse riskiga maksevahendite jäägid võivad olla raamatupidamislikult käsitletud ka nõuetena, varudena või põhivaradena (sh pikaajalised finantsinvesteeringud).

Raha ekvivalendid (ehk raha lähendid) on laiem mõiste kui raha ja pangakontod. Raha ekvivalentideks võivad olla ka lühiajalised likviidsed investeeringud, mida saab kergesti muuta kindla suurusega (sula)raha summaks aruandevaluutas ja mille väärtuse muutumiste risk on seejuures väike. Kokkuleppeliselt ei saa esitlusvaluutaks muutmise periood ületada 3 kuud ning see on Eesti finantsaruandluse standarditesse üle võetud IFRS-st. Sedakaudu ei ole näiteks raha ekvivalendiks pangakontol oleva rahana kajastatavad tähtajalised deposiidid, mille vabastamistähtajani on rohkem kui 3 kuud (ning mida ei ole võimalik enne tähtaega väärtust oluliselt vähendavate sanktsioonideta katkestada).

Majandusüksused, mis soovivad oma maksevõimet paremana (ja/või rahajääki suuremana) näidata, peaksid raha ekvivalentide määratlemisel olema loomingulisemad. Sarnast hulka raha ja lühiajalisi finantsinvesteeringuid omavad majandusüksused võivad mõtestada raha ekvivalentide komponente erinevalt ning sedakaudu koostada muudel võrreldavatel tingimustel erinevad rahavooaruanded.

Näide 1. Raha ja raha ekvivalentide komponentide erinev määratlemine ning selle mõju raha jäägile ning rahajäägi muutusele

Üheks vähekasutatud rahajäägi kujundamise võimaluseks on ka arvelduslaenud (arvelduskrediit) – täpsemalt arvelduslaenude kasutamata jääk. Pangalaene käsitletakse tavaliselt finantseerimistegevusena, sedakaudu ka arvelduslaene. Mõnedel tegevusaladel võivad arvelduslaenud moodustada majandusüksuse rahavoogude juhtimise lahutamatu osa - tavapäraselt kaasneb sellega ning iseloomustab seda arvelduslaenuga seotud nõudmiseni deposiidi (arvelduskonto) saldo sage kõikumine positiivse ja negatiivse jäägi vahel. Kui arvelduslaen on rahavoogude juhtimise lahutamatuks osaks, siis on lubatud arvelduslaenude limiidi kasutamata jääki käsitleda majandusüksuse raha ja raha ekvivalentide komponendina. Vastava summa võrra suurendatakse finantseerimistegevuse rahavoogusid (saadud laenud).

Raha ekvivalentide määratlemisel on olulised alljärgnevad asjaolud:

  • Rahavood ei hõlma raha või raha ekvivalentide komponentide vahelisi liikumisi, kuna kõnealused komponendid on pigem (majandus)üksuse rahavoogude juhtimise kui põhi-, investeerimis- või finantseerimistegevuse osa. Rahavoogude juhtimine hõlmab kasutamata raha investeerimist raha ekvivalentidesse (näiteks rahaturufondide osakutesse, üleöö deposiitidesse jmt).
  • Oluline on mõista, et piiride määramine likviidsuse (lühiajaline finantsinvesteering) ja ülilikviidsuse (raha ekvivalent) vahel saab olla vaid tunnetuslik ning see võib eri aruandlustavade puhul ja majandusüksuste siseselt olla lahendatud erinevalt.
  • Raha ekvivalendi määratlemisel on sisu vormist olulisem. Näiteks likviidsuse hindamisel tuleks vaadata tegelikku (allesjäänud) tähtaega raporteeriva majandusüksuse jaoks, mitte kogu vara eluiga-lepinguperioodi.
  • Raha ja raha ekvivalentidena käsitletavaid summasid hoitakse tavapäraselt lühiajaliste rahaliste kohustuste täitmiseks, mitte investeerimistulu saamise või mõnel muul eesmärgil.
  • Valuutade ja finantsinvesteeringute kasutuskõlbulikkus ning sedakaudu konverteeritavus ja/või likviidsus on eri majandusüksuse jaoks erinev. Raha ekvivalendiks loetav valuuta või finantsinvesteering peaks olema konverteeritav kindlaks (sula)rahasummaks esitusvaluutas kuni 3 kuu jooksul.
  • Oluliste kulude teke esitlusvaluutasse konverteerimisel ja väärtuse muutumise oluline risk esitusvaluuta suhtes on põhjused, miks selline vara tuleks esitada pigem (lühiajalise) finantsinvesteeringuna kui raha ekvivalendina .
  • Kasutamata (arveldus)laenulimiite (bilansiväline vara) ei käsitleta üldjuhul raha ekvivalendina (kuid erandina võib olla lubatud).

Juhul, kui Teil tekib teema kohta täiendavaid küsimusi, võtke palun ühendust BDO Eesti spetsialistidega.