Sisendkäibemaksu mahaarvamise meetodid

Käesolevas artiklis räägime olukordadest, kus maksukohustuslasel on nii maksustatav kui ka maksuvaba käive. Sellistes olukordades saab maksukohustuslane sisendkäibemaksu maha arvata proportsionaalselt ning proportsiooni arvutamiseks on võimalik kasutada erinevaid meetodeid.

Otsesed kulud ja üldkulud

Sisendkäibemaksu saab maha arvata kaupadelt või teenustelt, mille maksukohustuslane on soetanud oma ettevõtluses Eestis või välismaal tekkiva maksustatava käibe tarbeks. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus on ainult Eesti käibemaksukohustuslasel. Välismaa ettevõtjate jaoks on selle asemel ette nähtud käibemaksu tagastamine vastavalt käibemaksuseaduse §-le 35.[1]

Kui kaupu ja teenuseid kasutatakse nii maksustatava kui ka maksuvaba käibe jaoks (KMS § 16), on maksukohustuslasel õigus sisendkäibemaksu proportsionaalsele mahaarvamisele. Tehingu käsitamine maksuvaba käibena tähendab seda, et kauba või teenuse hinnale ei lisata käibemaksu ning maksukohustuslasel puudub õigus maksuvaba käibe tarbeks soetatud kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.[2] Tüüpiline näide maksuvabast käibest on kindlustusteenus (KMS § 16 lg 2 p 1).

Tavaliselt saab ettevõtte kulusid otseselt seostada kas maksustatava või maksuvaba tegevusega (s.o otsesed kulud). Euroopa Kohtu praktika kohaselt on sisendkäibemaksu mahaarvamisõigus olemas juhul, kui käibemaksuga maksustatava ostutehingu ja mahaarvamisõigust andva müügitehingu vahel on otsene ja vahetu seos.[3] Näiteks võib otsekuluks lugeda müüdava toote tootmiskulu.

Mõnikord ei saa aga kulusid siduda konkreetse maksustatava või maksuvaba tegevusega, vaid need kulud on otseselt ja vahetult seotud maksukohustuslase kogu majandustegevusega (s.o üldkulud; C-465/03 – Kretztechnik AG / Finanzamt Linz).[4] Näiteks büroopinna üürikulu on üldkulu, sest see on vajalik ettevõtte üldiseks toimimiseks. Üldkulude käibemaks on sellisel juhul proportsiooni alusel mahaarvatav.

Proportsionaalse mahaarvamise meetod (pro rata deduction)

Käibemaksuseaduse § 33 lg 2 sätestab sisendkäibemaksu mahaarvamise meetodid:

1) proportsionaalse mahaarvamise meetod ja

2) otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetod.

Maksukohustuslasel on ühel ja samal kalendriaastal lubatud kasutada kas proportsionaalse mahaarvamise meetodit või otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodit. Maksustatava käibe ja kogukäibe andmed määratakse eelmise kalendriaasta põhjal.[5]

Mahaarvamiste proportsioon arvutatakse järgmise valemi järgi:

Näide: Maksukohustuslase eelmise kalendriaasta maksustatav käive on 70 000 eurot (ilma käibemaksuta) ja maksuvaba käive 50 000 eurot. Seega on eelmise kalendriaasta käive kokku 70 000 eurot + 50 000 eurot.

Proportsioni arvutamine: EUR 70 000 ÷ (EUR 70 000 + EUR 50 000) = 58,33%. Käibemaksudirektiivi artikli 175 alusel ümardatakse proportsiooni arvutamisel tulemus täisprotsendini. Siin saab tulemuse ümardada kuni 59%.

Maksukohustuslane on jooksva aasta jooksul soetanud ettevõtluse tarbeks kaupu 20 000 euro eest, millest käibemaks on 4 000 eurot. Sisendkäibemaksuna saab maha arvata: EUR 4 000 × 0,59 = EUR 2 360.

Otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetod

Otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodil on kolm osa: maksustatav käive (sisendkäibemaks arvatakse maha), maksuvaba käive (sisendkäibemaksu ei arvata üldse maha) ja proportsiooni arvestamisel kasutatava suhtarvu rakendamine.[6]

Näide:

  1. Maksustatav käive: Maksukohustuslase eelmise kalendriaasta maksustatav käive on 80 000 eurot. Käimasoleval aastal osteti maksustatava käibe tarbeks kaupu 40 000 euro eest, millest käibemaks on 8000 eurot (s.o täielikult maha arvatav).
  2. Maksuvaba käive: Maksukohustuslase eelmise kalendriaasta maksuvaba käive on 20 000 eurot. Jooksva aasta jooksul osteti maksuvaba käibe jaoks kaupu 5000 euro eest, millest käibemaks on 1000 eurot (ei saa maha arvata).
  3. Segakäive (s.o maksustatav käive + maksuvaba käive): Maksustatava ja maksuvaba käibe tarbeks on maksukohustuslane soetanud jooksva aasta jooksul kaupu 10 000 euro eest, millelt arvestatav käibemaks on 2 000 eurot.
  4. Maksustatava ja maksuvaba käibe proportsioon: Maksustatav käive ÷ Kogu käive = EUR 80 000 ÷ (EUR 80 000 + EUR 20 000) = 80%
  5. Segakäibelt mahaarvatav sisendkäibemaks: EUR 2 000 × 0,8 = EUR 1 600.
  6. Kogu mahaarvatav sisendkäibemaks: EUR 8 000 + EUR 1 600 = EUR 9 600.
 

[1] Lehis, L. Eesti Maksuseaduste kommentaarid 2022. Lk. 196.

[5] Elling, T. Käibemaks. Üldistest põhimõtetest kuni aktuaalse kohtupraktikani. Print Best Trükikoda OÜ: Tallinn 2019. Lk. 285.

[6] Elling, T. Lk. 286.

Avalda soovi saada BDO uudiseid

Please fill out the following form to access the download.