This site uses cookies to provide you with a more responsive and personalised service. By using this site you agree to our use of cookies. Please read our PRIVACY POLICY for more information on the cookies we use and how to delete or block them.
  • Ühisrahastusest

    Eraisikule ja ettevõtjale

Artikkel:

Ühisrahastusest eraisikule ja ettevõtjale

13 august 2020

Gerli Otto , Accounting and Reporting Services Manager |
Karoliina Treter , Partner, Head of Accounting and Reporting Services |

Eesti investeerimismaastikul on ühisrahastus suhteliselt värske raha teenimise viis. Ühisrahastuse vallas on toimunud suur areng ning just väikeinvestorid näevad uudset lahendust hea teenimisvõimalusena. Alustada saab väga väikestest summadest ning selline paindlikkus teeb investeerimise võimalikuks laiemale huviliste ringile. Ühisrahastuse kaudu on lihtne investeerida ning panuseid saab teha nii eraisiku kui ka ettevõtjana. Järgnevalt toome välja asjaolud, mida jälgida ühisrahastusega investeerimisel, seejuures põhjalikumalt vaatleme ühisrahastuse korraldusi, kus edasine rahastamine toimub laenudena.

Ühisrahastuse lihtsustatud idee seisneb selles, et ühisrahastuse korraldaja avab nn ühisrahastuskonto ning kogub sellele investoritelt (eraisikud ja/või ettevõtjad) vahendid, mis edasi investeeritakse tulu tõotavatesse instrumentidesse (sh väärtpaberid, laenud, kinnisvaraprojektid jmt). Panustanud investoritele jagatakse investeeringutelt saadud tulu tavapäraselt tuginedes panustatud summadele.

Eraisikuna investeerides tuleb kindlasti silmas pidada tuludega kaasneva tulumaksukohustuse tekkimist. Intressi- viivis- ja investeeringute võõrandamiselt saadud tulu tuleb deklareerida iga-aastaselt. Siinkohal juhime tähelepanu, et ühisrahastuse kaudu investeerimisega saadud tulu tuleb deklareerida olenemata sellest, kas raha on vahendaja omanduses olevalt ühisrahastuskontolt investoritele välja makstud või mitte. Lisaks tuleb jälgida, kas ühisrahastuse korraldaja on tulumaksu kinni pidanud.  Tavapäraselt on eraisikutel alates 15. veebruarist võimalik tutvuda e-maksuametis oma eelmise maksustamisperioodi maksustatavate tuludega – (osaliselt) eeltäidetud tuludeklaratsiooniga. Tuludeklaratsioonis leiad rea „5.6 Muud tulud, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud“ kuhu siis investor saab oma intressi- ja viivisetulud lisada. Tasub meeles pidada, et lisaks tuleb samuti deklaratsiooni lisada laenuportaali info (ettevõtte nimi, registri- või isikukood).

Lisaks kodumaistele ühisrahastusportaalidele on väikeinvestorite hulgas populaarsed ka välismaised portaalid (Mintos, Twino jne). Sealt saadud intress ja viivis tuleb deklareerida tuludeklaratsiooni osas „8.1 Palk ja muu tasu“. Ka seal on kohustuslik esitada tulude allikaks olevate portaalide kohta info - lisaks registreerimisnumbrile ka asukohamaa, tulude väljamakse kuupäev ja tehingu valuuta.  

Kui investeeritavad summad muutuvad suuremaks, on sageli kasulikum ühisrahastuse kaudu investeerida  ettevõtjana. Miks? Peamiste põhjustena võib nimetada täiendavaid maksude optimeerimise võimalusi. Erinevalt eraisikust on ettevõtjana võimalik tulumaksukohustuste tekkimist edasi lükata ning pikema perioodi vältel tulu maksuvabalt reinvesteerida.

Ühisrahastuse kasutamisel mõtle kindlasti oma investeerimiseesmärgid läbi. Kas piirduda ainult ühisrahastusega või on soov ka muudesse finantsinstrumentidesse investeerida? Eesmärgid tuleks eelnevalt paika panna, et vältida hilisemaid probleeme ja võimalikke lisakulusid (näiteks investeeringute hilisem ümbertõstmine eraisikult ettevõttele , mis toob kaasa vahendustasusid jmt täiendavaid kulusid).  

Kui investeerimisettevõtjana oled otsustanud mõne äriühingu vormi kasuks, tekivad täiendavalt päevakorda raamatupidamise kohustus ning investeeringute raamatupidamises kajastamise õigsuse teemad. Keskendume siinkohal ühisrahastusse panustatud vara raamatupidamisele, mida reguleerib RTJ 3 Finantsinstrumendid.

Ühisrahastusse panustatud varade kajastamisel tuleb teha raamatupidamislik otsus, kas investeeringu näol on tegemist raha ekvivalendiga (lühiajaline väga kõrge likviidsusega investeering), käibevarana kajastatava lühiajalise finantsinvesteeringuga (investeeringul lühem perspektiiv kui üks aasta) või pikaajalisest finantsinvesteeringust põhivaraga (investeeringul perspektiiv pikemaajalisem kui üks aasta). Seejuures on oluline nii investeerimisviisi tegelik sisu kui ka õiguslikvorm.

Raamatupidamisarvestuses tasub seejuures avada eraldi konto iga ühisrahastuse korraldaja (portaali) kohta eraldi. Kui on, siis tasub kaaluda ka sama ühisrahastaja erinevate projektide kohta eraldiseisva arvestuse korraldamist. Konkreetsete investeeringute eristamine annab parema ülevaate ettevõtte finanstvaradest ning nende tootlustest. Hiljem, majandusaasta aruande koostamisel, annab investeeringute kontodel eristamine ülevaatlikuma pildi ettevõtte raha paigutamise ulatusest ja tulemuslikkusest.

Kui ettevõtjana kanda ühisrahastusse raha lühiajaliste ja pigem rahavarude juhtimislikel eesmärkidel ning investeering on piisavalt riskivaba ja likviidne (muudetav väärtuse vähenemise olulise riskita tagasi rahaks kuni 3 kuu jooksul) , siis on raamatupidamises mõistlik panustatud vara lisada bilanssi käibevara koosseisu raha ja raha ekvivalentide gruppi.

Kui lühiajaline investeering ei ole käsitletav raha ekvivalendina (st ei ole piisavalt likviidne ja/või väärtuse vähenemise riskivaba), siis tasub kaaluda kajastamist käibevarana lühiajaliste finantsinvesteeringute koosseisus.

Paljud ühisrahastusportaalid on üles ehitatud viisil, kus korraldajal on pigem vaid vahendaja roll ning korraldamisega kaasnev (rahaline) vastutus pigem olematu. Seejuures rahastatavatele tehakse ühisrahastusse kogutud summad kättesaadavaks laenuna ehk raha saajatega sõlmitakse ühisrahastuse korraldaja poolt laenuleping.

Juhul kui ühisrahastuse korraldaja on pigem ainult vahendaja rollis, talle ei kaasne korraldamisega seoses investorite ees kohustusi (st lepinguliselt jäävad investeerimise (ebaõnnestumise) riskid ainult/otse investorite kanda) ning rahastatavatele tehakse summad kättesaadavaks laenuna, siis portaalis rahastamise taotlejaga laenulepingu sõlmimisel, kantakse (investori bilansis) investeeritud summa eelnevalt loodud käibevara kontolt (raha ekvivalendid või lühiajalised finantsinvesteeringud) antud laenude kontole nõuete ja ettemaksete gruppi. Ka nõuete kontod on soovitav portaalide ja/või laenuprojektide kaupa eraldada, sest nii on investeeringute seisu lihtsam jälgida. Nõuded tuleb kajastada vastavalt nende laekumise tähtajale lühi- ja/või pikaajalisena, seejuures pikaajaliste laenunõuete aastate pärast tagasilaekuv osa kajastatakse pikaajalise finantsinvesteeringuna põhivarades ning aasta jooksul tagasilaekuv osa nõuete ja ettemaksete hulgas käibevarades .  

Laenunõuded on oma olemuselt finantsvara. Nõuded kajastatakse algselt bilansis arvelevõtmisel nende soetusmaksumuses, mis koosneb vara ostuhinnast ja tehinguga (otseselt) seotud kuludest. Välisvaluutas laenusummasad võetakse arvele tehingupäeva valuutakursiga ning esitatakse bilansipäeva valuutakursiga.  Laenu nõudesumma edaspidiseks kajastamiseks on valida järgmised  võimalused: soetusmaksumuses, korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses. Soetusmaksumuses kajastamise korral vähendab nõude väärtust ainult raha laekumine (laenu põhiosa tagasimakse), korrigeeritud soetusmaksumuse puhul võetakse lisaks arvesse ka laenusumma väärtuse võimalikud allahindlused ning õiglases väärtuses kajastamisel tuleks igal aruande kuupäeval nõue ümber hinnata turuväärtusesse.  

Rahastuse taotlejale eelpoolkirjeldatud viisil laenu andmise eesmärk on teenida investori(te)le intressitulu. Ühisrahastuse kaudu saadud intressid kajastatakse vastavalt tekkepõhisuse printsiibile nende teenimise perioodil, mitte intressisummade laekumisel. Teisisõnu kajastatakse tekkinud, kuid mitte veel laekunud intressid intressinõudena (ja intressituluna) ning nende laekumisel intressinõude vähendusena. Viiviste tulud tekivad laenu põhiosa ja/või intresside tasumise tähtaegadest mitte kinni pidamisel ning rahastatavalt laekunud viivised kajastatakse investori raamatupidamises muu ärituluna. Sageli võivad ühisrahastuse kaudu antud laenude intressid ja viivised olla prognoosimatud, millisel juhul võib intresse ja viiviseid (tulenevalt raamatupidamislikust varade definitsioonist) kajastada vastavalt nende tegelikule laekumisele (ehk kassapõhiselt).

Laenude kajastamisel tasub silmas pidada raamatupidamisarvestust pidava ettevõtte (investeerimisportfelli) suurust, koosseisu ja tegevusspetsiifikat. Paljude väikeste nõuetega ettevõttel on tihtipeale mõistlikum kasutada nn porttfelliarvestust ning teha korrigeerimis- ja intressikanded  koondkannetena aasta lõpus. Kui tegemist on käibemaksukohustuslasega, siis peab arvestust pidama vähemalt korra kuus, kuna laekunud intressid tuleb deklareerida käibedeklaratsioonis, maksuvaba käibena.

Iga laenu andmisel on olemas teatav risk, mille realiseerumisel saab selgeks, et nõudesumma (ja/või intressid ja/või viivised) ei laeku tähtajaliselt ja/või täielikult ja/või üldse mitte. Seetõttu tuleb arvestust pidada ka laenudega seotud ebatõenäoliselt laekuvate nõudesummade üle. Piisab, kui selliste nõudesummade laekumise tõenäosust hinnatakse vähemalt kord aastas (majandusaasta aastaaruande koostamisel). Ebatõenäoliselt laekuvad laenude, intresside ja viiviste summad kantakse sellisel juhul kuluks.

Juhul, kui Teil tekib teema kohta täiendavaid küsimusi, pöörduge palun BDO spetsialistide poole.