Artikkel:

Kolm põhjust, miks koostada raamatupidamise aastaaruanne IFRS-i kohaselt

24 märts 2017

Barbara Asu , Head of Advisory Services & Financial Advisory Services, Certified Public Accountant |
Sven Siling , Partner, Head of Audit & Assurance Services, Certified Public Accountant, Certified Public Sector Accountant |
Margit Viks , Audit & Assurence Services Director, Certified Public Accountant, Certified Public Sector Accountant |

Paljud Eesti ettevõtted saavad raamatupidamise aastaaruande koostamisel valida, kas koostada see vastavalt kohalikule Eesti heale raamatupidamistavale või rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele (ingl k International Financial Reporting Standards, lühend IFRS)*. Käesolev artikkel toob välja kolm põhjust, miks IFRS-le üleminek võib ettevõtte või tema aruande tarbijate jaoks olla kasulik valik.

IFRS kui raamatupidamise rahvusvaheline suhtluskeel

Kuna üldjuhul ei sõltu IFRS-i käsitlus ettevõtte asukohariigist, siis annab IFRS-i kasutamine eri riikide ettevõtetes samasuguse tulemuse ning puudub vajadus raamatupidamises esitatud info „tõlkimise“ järele . Nimetatud asjaolu võib olla vajalik eelkõige selliste ettevõtete jaoks, kellel on rahvusvahelised äritegevused või huvigrupid (nt potentsiaalsed investorid, kliendid, tarnijad). Siinkohal vajab märkimist, et Euroopa Liidu liikmesriikides kehtib IFRS sellisena nagu see on vastu võetud Euroopa Liidu poolt ning sellekohast teavet leiab EFRAG veebilehel. Samuti on vajalik rõhutada, et kui aruanne koostatakse IFRS kohaselt, siis tehakse seda läbivalt kõikides arvestusvaldkondades, st IFRS-i valdkonna-, tehingu- või üksnes mõne(de) standardi(te) põhine rakendamine ei ole lubatud. Lisaks, kui ettevõte otsustab Eesti hea raamatupidamistava asemel kasutada IFRS-i esmakordselt, rakendatakse esmakordset IFRS-le üleminekut üldjuhul tagasiulatuvalt kõikide varasemate perioodide suhtes, mida aruandes kajastatakse.

IFRS-i rakendamise võimalik positiivne mõju omakapitalile ehk netovarale

IFRS sisaldab selliseid arvestuspõhimõtteid, millel võib võrreldes Eesti hea raamatupidamistavaga olla ettevõtte omakapitalile ehk netovarale suurendav mõju. Näiteks võib materiaalset põhivara ühe või mitme vara klassi piires kajastada soetusmaksumuse meetodi asemel ümberhindluse meetodil. Ümberhindluse meetodi kohaselt hinnatakse varade klass õiglasesse väärtusesse (mis võib bilansilisest jääkmaksumusest olla oluliselt kõrgem) ning alustatakse ümberhinnatud väärtuse amortiseerimist lähtuvalt eeldatavast kasulikust elueast. Kui ümberhindluse tagajärjel materiaalse põhivara bilansiline maksumus suureneb, siis esitatakse korrespondeeruv mõju ettevõtte omakapitali suurenemisena. Sõltuvalt õiglase väärtuse muutusest võib ümberhindluse meetodi rakendamine olla vajalik näiteks kolme- või viie-aastase intervalliga, olenevalt sellest, millal vara klassi bilansiline jääkmaksumus hakkab oluliselt erinema tema õiglasest väärtusest. Eesti hea raamatupidamistava materiaalse põhivara ümberhindluse meetodil kajastamist ja üleshindlust ei võimalda.

Teise näitena võib tuua firmaväärtuse käsitluse. Nimelt loetakse firmaväärtus IFRS-i kohaselt määramata elueaga immateriaalseks varaks, mida ei amortiseerita, kuid mille suhtes viiakse igal bilansipäeval läbi väärtuse test. Kui selles testi tulemusel allahindluse vajadust ei tuvastata, siis firmaväärtuse bilansilist maksumust ei muudeta. Eesti hea raamatupidamistava kohaselt loetakse firmaväärtus amortiseeritavaks immateriaalseks varaks ning kui selle vara kasulikku eluiga ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, amortiseeritakse see vara kuni 10 aasta jooksul. 

IFRS aruanne annab ettevõttest ja tema finantsjuhtimisest põhjalikuma ülevaate

IFRS-i kohaselt tuleb raamatupidamisaruandes esitada mahukat ja detailset lisainformatsiooni. Näiteks tuleb IFRS põhistes aruannetes avalikustada ettevõtte kapitalijuhtimise põhimõtted, ettevõttega seotud finantsriskide kirjeldus (nt krediidi-, likviidsus- ja tururisk) ning ettevõtte juhtkonna tegevused nende riskide juhtimiseks ja maandamiseks. Ühelt poolt võimaldab sellise info avaldamine ettevõttel näidata enda finantsjuhtimise eripärasid ja meisterlikkust. Teiselt poolt annab sellise info avalikustamine aruande tarbijatele võimaluse saada ettevõttest laiem ja tervikum arusaam, näha rohkem aruandes esitatud numbrite taha ning teha seeläbi selle ettevõtte suhtes kaalutletumaid otsuseid.

Kokkuvõtteks saab öelda, et IFRS võimaldab anda finantsaruandlusele rahvusvahelise mõõtme, teha valikuid mitmekülgsemate arvestuspõhimõtete vahel ning esitada aruandes ettevõttespetsiilist ja professionaalset finantsinformatsiooni.

 

*Eestis peavad IFRS-i kohaselt raamatupidamise aastaaruanded koostama järgmised ettevõtted: börsiettevõte, krediidiasutus, finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, investeerimisühing ja kindlustusandja.

Kuigi BDO Eesti ei kuulu eelnimetatute hulka, oleme me oma raamatupidamise aastaaruande koostanud samuti IFRS põhimõtete kohaselt, et näidata head eeskuju sektoris, mis tegeleb küll juba 25 aastat teiste ettevõtete ja organisatsioonide aruannetele kriitiliste hinnangute andmisega, kuid kus oma aruanded koostatakse pigem Eesti hea raamatupidamistava miinimumnõuete järgi.  Oma täismahulist IFRS aruannet koostades pidasime silmas tulemust, mille eelkõige Skandinaavia turgudele suunatud sõnumiks on, et tipptasemel nõustamist-kontrollimist peab toetama ka vaieldamatult professionaalne teostamisoskus. Oma ala kirglike professionaalidena soovime sedakaudu juhtida tähelepanu lahendustele ja võimalustele, mis tõstaks Eesti tippettevõtete ja ettevõtluskeskkonna usaldusväärse maine peamistel sihtturgudel uuele tasemele.

BDO aruandega saab tutvuda SIIN

Lugege lisaks: ARTIKKEL:IFRS arvestus- ja avalikustamispõhimõtete muutused 2016 ja hilisematel perioodidel

Kui kaalute oma ettevõtte raamatupidamise aastaaruande koostamist samuti IFRS põhimõtete kohaselt, ent vajate veel täiendavat nõu, siis pöörduge palun BDO Eesti IFRS-i meeskonna poole
BDO globaalsed IFRSi ressursid ja kohalikud IFRSi eksperdid