This site uses cookies to provide you with a more responsive and personalised service. By using this site you agree to our use of cookies. Please read our PRIVACY POLICY for more information on the cookies we use and how to delete or block them.
Artikkel:

Kuidas taagast lahti saada?

14 november 2013

Alates 1. jaanuarist 2011 on võimalik asutada kuni 25 000 euro suuruse osakapitaliga osaühing sissemakseid tegemata, kui asutajateks on ainult füüsilised isikud (ÄS § 1401). Sissemakseta asutamise kohta tehakse äriregistrisse märge, et osaühingu võlausaldajad teaksid, kellega tehinguid teevad (ÄS § 145).

Artikli avaldamise ajaks on loodetavasti enamik selliselt asutatud äriühinguid jõudnud arenguetappi, kus soovitakse vabaneda äriregistrisse tehtud „häbimärgist“ ning muutuda võlausaldajate silmis „normaalseks“ osaühinguks. Samas on selgunud, et praktikas on sellest märkest vabanemiseks justkui üksainus (ja kõige ebapraktilisem) viis, jättes muu hulgas kõrvale võimaluse, mida on kirjeldatud näiteks äriseadustiku muutmise seaduse seletuskirjas.[1]

Milles on probleem?

Esimene probleem algab juba sellest, et enamus osaühinguid asutatakse täna kiirmenetluse käigus, mille korral tuleb kasutada justiitsministri määrusega kehtestatud näidispõhikirja vormi.[2] Nimetatud põhikirja punkti 1.6 kohaselt on nii asutamisel kui ka edaspidi lubatud üksnes rahalised sissemaksed. Kuivõrd tegemist on püsisättega, ei ole osaühingu asutajatel võimalik seda sätet osaühingu asutamise menetluses muuta.[3] Seda saab teha üksnes pärast osaühingu registrisse kandmist tavakorras (ÄS § 138).

Tulemuseks on olukord, kus ilma põhikirja eelnevalt muutmata on välistatud igasugused mitterahalised sissemaksed osakapitali hilisemal sissemaksmisel ning sedakaudu äriregistrisse tehtud märkest vabanemine. Mitterahaliseks sissemakse esemeks on kehtiva korra kohaselt kõik asjad ning varalised õigused, millele on võimalik pöörata sissenõuet, teisisõnu kõik see, mis ei ole raha (ÄS § 142).

Esimene järeldus seega on, et kui äriregistrisse tehtud märke kustutamiseks soovitakse kasutada mitterahalist sissemakset, tuleb eelnevalt muuta osaühingu põhikirja, muutes mitterahalised sissemaksed üldse võimalikuks. Ilma nimetatud muudatust põhikirjas eelnevalt tegemata ootab äriregister üksnes panga teatist selle kohta, et osakapital on osaühingu arvelduskontole laekunud.

Tasub teada, et praktikas aktsepteeritakse üksnes panga väljastatud teatise originaali või panga esindaja digitaalselt allkirjastatud dokumenti (praktikas lisab pank digitempli) selle kohta, et sissemakse on laekunud osaühingu arveldusarvele. Igasugused osakapitali sissemaksva isiku maksekorraldused (nii originaalid kui ka panga esindaja digitaalselt allkirjastatud) ei ole autori kogemuste põhjal kehtivas praktikas aktsepteeritavad. On selle põhjuseks asjaolu, et registriametnike hirmuunenägudes kutsutakse osakapitali sissemaksev maksekorraldus hiljem tagasi või märgitakse maksekorraldusele sissemakse saajaga tegelikkuses mitteseotud konto number, pole siinkohal määrava tähtsusega.

Tasaarvestus on keelatud?

Teine murekoht tekib hetkel, kui soovitakse osakapitali sissemaksmise kohustust täita näiteks tasaarvestusega, mille esemeks on osaühingu teenitud kasum. Nagu eelnevalt juba märgitud, on sellise tasaarvestuse näol tegemist mitterahalise sissemaksega, kuivõrd sissemaksja poolne kohustus täidetakse sissemaksja nõudeõigusega osaühingu vastu (õigus dividendidele). Siinkohal kerkib aga järgmine takistus — nimelt keelab äriseadustik kuni osakapitali sissemaksmiseni väljamaksete tegemise osanikele (ÄS § 1401). Keeldu ei kohaldata osanikule makstavale töötasule ega muudele tasudele. Tulemuseks on olukord, kus tasaarvestuse käigus ühtegi väljamakset osaühingust tegelikkuses ei tehta, kuid äriregister nimetatud tasaarvestust sellele vaatamata ei aktsepteeri. Vaatleme järgnevalt äriregistri põhjendusi, mis tasaarvestuse mitteaktsepteerimise kummaliseks muudavad.

Vaatame esmalt äriseadustiku muutmise seaduse seletuskirja.[4] Seletuskirja lk 12 viimases lõigus toodud näide tasaarvestamise kohta annab mõista, et tasaarvestus dividendinõudega on lubatav tingimusel, et seda kasutatakse üksnes osakapitali sissemaksmiseks. Seletuskirja lk 13 teise lõigu kohaselt loetakse väljamakseks ÄS §-s 157 (väljamaksed puhaskasumist ehk dividend) ning §-s 2001 (osakapitali vähendamisel tehtavad väljamaksed) nimetatud väljamakseid. Seletuskirja selgitustest on võimalik loogiliselt järeldada, et väljamakseks loetakse osaühingust kassalises mõttes lahkuvaid rahalisi vahendeid.

Selline tõlgendus on ka mõistlik, sest sissemakseta asutatud kasumlikult tegutseva osaühingu osanikul ei pruugigi olla vabu rahalisi vahendeid nõutava sissemakse tegemiseks. Tulemuseks on olukord, kus osaühingu sissemakseta asutamine kaotab tegelikkuses suuresti oma eesmärgi, sest vähemalt teoreetiliselt ei ole seaduskuuleka osaühingu osanikul võimalik saada vajalikku summat osaühingust ka lühiajalise laenuna (vt laenukeelu kohta ÄS § 159). Ainsaks võimaluseks oleks sellisel juhul maksta osanikule töötasu või muid tasusid, mille arvelt saaks osanik täita oma kohustuse.

Kõigele vaatamata on äriregistri pidaja seisukohal, et kehtiv seadus ei võimalda sissemakseta asutatud äriühingute kasumit osakapitali sissemaksmise kohustusega tasaarvestada. Enamgi veel, registriosakonna hinnangul on kapitali selline sissemaksmine sisult fondiemissioon (ehk osakapitali suurendamine), mille äriseadustik sissemakseta asutatud osaühingu korral välistab.

Artikli autori hinnangul on selline tõlgendus ebaõige vähemalt kahel põhjusel. Esiteks ei kujuta osaniku poolt oma kohustuse täitmine endast osakapitali suurendamist. Kui see nii peaks olema, peegeldab see äriregistri veendumust, et osaühingu nõue asutaja vastu on tegelikkuses väärtusetu ning äriregister loeb selle väärtuseks ümmarguse nulli. Eestis raamatupidamiskohustuslastele kehtivat bilansiskeemi vaadates võib siiski märgata aktiva koosseisus mitmesuguseid kirjeid, mille sisuks on nõudeõigus teise isiku vastu.[5] Pole teada, et selliste nõuete väärtuseks raamatupidamiseeskirjade kohaselt oleks null. Seega tegelikkuses ei toimu mingit fondiemissiooni, vaid üksnes osaühingu nõue osaniku vastu asendatakse rahaga.

Teiseks julgeb artikli autor asuda seisukohale, et sissemakseta asutatud osaühingule kehtestatud keeld osakapitali suurendada teenib tegelikkuses hoopis teistsugust eesmärki — vältida segadust situatsioonis, kus sissemakseta asutatud osaühingu kapitali soovitakse hiljem suurendada rahalise või mitterahalise sissemakse teel ilma, et eelnev sissemakse oleks tehtud. Sellise osakapitali läbisegi suurendamise tulemuseks oleks olukord, kus äriregistrisse tehtud märge sissemakseta asutamise kohta muutuks teatud olukorras ebaõigeks (osakapitali suurendamine rahalise sissemakse teel) või võlausaldajatele raskesti jälgitavaks. Samuti oleks raske uskuda, et äriregister sooviks teha kapitali igakordse suurendamise juurde märke, mis näitaks, kas igakordse suurendamise taga on osaniku täidetud või veel täitmata kohustus. Kokkuvõttes tundub sissemakseta asutatud osaühingu osakapitali suurendamise keeld tegelikkuses teenivat teistsugust eesmärki.

Kuidas probleem lahendada?

Vaatamata sellele, et osaniku poolt dividendide saamise nõudega sissemakset tehes (tasaarvestust läbi viies) ei toimu äriseadustiku muutmise seaduse seletuskirja mõistes väljamakset; tasaarvestust ei ole alust lugeda fondiemissiooniks (tegemist ei ole osakapitali suurendamisega, vaid nõude laekumisega) ning sissemakseta asutatud osaühingu osakapitali suurendamise keelu eesmärgiks artikli autori hinnangul on vältida raskusi arvestuse pidamisel selle üle, millised sissemaksed on tehtud ja millised tegemata, ei anna see praktikas soovitud tulemust. Soovitud tulemuseks artikli tähenduses on jätkuvalt sissemakseta asutamise kohta äriregistrisse tehtud märke kustutamine.

Kõige lihtsamaks võimaluseks olukorras, kus vaba raha osakapitali sissemaksmiseks mujalt võtta ei ole ning töötasu või muude tasude vägisi maksmist otstarbekaks ei peeta, on toimida ning silmas pidada järgmist:

  1. tuvastada, kas osaühingul on vajalik rahasumma (osakapital ning 21/79 tulumaksu katteks);
  2. kontrollida, kas osaühingul on piisav osakapitali ületav netovara (osakapital ning 21/79 tulumaksu katteks);
  3. toimetada osaühingu pangakontolt vajalik summa raha kassasse (kui seda seal veel ei ole);
  4. kassasse kuhjunud rahaga minna panka ning teha osanikuna sissemakse osaühingu arvelduskontole märkega „osakapitali sissemakse“;
  5. võtta pangast originaaldokument või paluda pangal saata endale digiallkirjaga tõend selle kohta, et osakapitali sissemakse on laekunud;
  6. edastada äriregistrile avaldus ning panga tõend äriregistrisse kantud märke „asutatud sissemakseta“ kustutamiseks;
  7. kuulutada mõistliku aja jooksul äriregistrisse tehtud märke kustutamist osanikele välja dividende sissemakstud osakapitali summas ning maksta need kassast välja seal „oleva“ raha arvel;
  8. tasuda Maksu- ja Tolliametile tulumaks määras 21/79.

Artikli autori hinnangul võimaldavad nimetatud sammud vabaneda „taagast“ ilma tüütu vaidluseta selle üle, mis on äriseadustiku tähenduses väljamakse, fondiemissioon või osakapitali suurendamise keelu mõte sissemakseta asutatud osaühingute korral. Artikkel ilmus Eesti Maksumaksjate Liidu novembrikuu ajakirjas MaksuMaksja.


[1] Riigikogu XI koosseisu seaduseelnõu 733 SE seletuskiri. Kättesaadav Riigikogu kodulehel: www.riigikogu.ee. [2] Justiitsministri 28.12.2005 määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisa 15 (RT I, 29.12.2010, 166). [3] Justiitsministri 28.12.2005 määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” § 111 (RT I, 21.06.2013, 5). [4] Vt viide 1. [5] Näiteid sissemakseta osaühingu algbilansi koostamise kohta vt Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 3 punktis 57.