Raamatupidamislikult ei ole samaväärsed tegevused, kus „tulevaste kahjude katteks luuakse reserv“ või „tulevaste kahjude katteks luuakse eraldis“. Vaatamata sisulistele erinevustele, on tavakasutuses küllaltki laialdaselt levinud eraldiste ning reservide samastamine. Eraldised on raamatupidamislikult kohustised ehk võõrkapital ning reservid omakapital - tavapäraselt nn seotud omakapitali osa.

Äriühingu omakapitali reserve on võimalik jagada kaheks:

• kohustuslikud omakapitali reservid – sh reservkapital; ning
• vabatahtlikud omakapitali reservid (muud reservid).

Omakapitali reservi moodustamiseks ei piisa tavapäraselt äriühingu juhatuse otsustuspädevusest (ka juhtudel, kus reservi moodustamise kohustus on seaduse nõue) – reservide moodustamise ja kasutamise otsused on tavapäraselt äriühingu omanike (nt aktsionäride või osanike) otsustuspädevuses. Kohustusliku omakapitali reservi moodustamise ja kasutamise aspektid määratleb tavapäraselt mõni seadus (nt äriseadustik) ja/või põhikiri. Vabatahtliku omakapitali reservi moodustamise otsustavad äriühingu omanikud ning selle moodustamise ja kasutamise põhimõtted võivad olla fikseeritud põhikirjas.

Erinevalt aktsiaseltsidest (vt ÄS §336) , mille põhikirjas peab olema fikseeritud (kohustuslik) reservkapital, sätestab äriseadustik osaühingutele reservkapitali moodustamise põhikirja lisamise võimaluse (vt ÄS § 160). Kuna varasemalt oli reservkapital ka osaühingutele kohustuslik, siis ajalooliselt võib reservkapitali moodustamise nõue olla jäänud osaühingu põhikirja. Kui põhikirjas on fikseeritud reservkapitali moodustamine, siis selle mittemoodustamine on põhikirjaga nõuetega mitte kooskõlas olev tegevus ehk juhtimisviga.

Osaühingute puhul sõltub seega reservkapitali kasumieraldiste tegemise kohustuslikkus asjaolust, kas reservkapitali nõue on põhikirjas (veel) fikseeritud või (enam) mitte. Sedakaudu võivad näiteks osaühingud, millel reservkapitali nõuet põhikirjas (enam) ei eksisteeri, muudel võrreldavatel tingimustel osanikele rohkem dividende jagada.

Äriühingu reservkapital moodustatakse omanike (aktsionäride või osanike) otsusega kinnitatud majandusaasta kasumi eraldistest, moodustamisel tehakse raamatupidamises lausendid:

Lausend kasumi kinnitamisel:
Deebet	Aruandeperioodi kasum	Kreedit	Eelmiste perioodide jaotamata kasum	Majandusaasta puhaskasumi summa
Lausend kasumieraldise reservkapitali siirdamisel:
Deebet	Eelmiste perioodide jaotamata kasum	Kreedit	Reservkapital	Reservkapitali siirdatava kasumieraldise summa

Kohustusliku reservkapitali suu­rus määratakse äriühingu omanike poolt äriühingu põhikirjas ja põhikirja järgne reservkapital ei tohi olla väik­sem kui 1/10 osakapitalist. Äriseadustik nõuab (kohustusliku) reservkapitali olemasolul iga-aastasest kasumieraldistest (vä­he­malt 1/20 puhaskasumist) siirdada reservkapitali, kuni reservkapital saa­vu­tab oma põhikirjas ettenähtud suuruse (1/10 osakapitalist või suurem).

Arvestades kohustusliku reservkapitali kasutamise piiranguid ning ka nõudeid osaühingu osakapitali miinimum suurusele, ei tundu osaühingus (põhikirja järgse) reservkapitali moodustamine reeglina mõistlik. Näiteks võib äriühingule võrreldava „rasvakihi“ moodustamiseks jätta ka lihtsalt sarnases summas dividende jagamata ja/või moodustada vabatahtliku omakapitalireservi, mille kasutamine oleks reservkapitalist paindlikum. Kohustusliku reservkapitali nõude fikseerimine põhikirjas peaks olema seega eelkõige dividendide jagamispiirangust huvitatud sihtrühmade (nt pikaajaliste eesmärkidega osanik(ud), võlausaldajad vt) nõue.

Juhul, kui juba olemasoleva reservkapitaliga osaühing soovib reservkapitali moodustamise kohustusest ja/või juba moodustatud reservkapitalist vabaneda, siis tuleb ainuosanikul või osanikel oma otsusega reservkapitali moodustamise nõue põhikirjast kustutada. Põhikirja muudatuse jõustumise järgselt siirdatakse olemasolev kohustusliku reservkapitali jääk jaotuskõlbuliku kasumi (eelmiste perioodide jaotamata kasumi) hulka ning edaspidi kasumieraldisi reservkapitali enam ei tehta. Olemasolev reservkapital siirdatakse eelmiste perioodide kasumite/kahjumite hulka põhjusel, et kohustuslikust reservkapitalist ei või (otse) teha osanikele väljamakseid – äriseadustiku nõuete kohaselt on kohustuslikku reservkapitali lubatud osanike otsusel kasutada (vaid):

• kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud muude reservide arvelt;
• osakapitali suurendamiseks (fondiemissiooni teel). Seejuures on võimalik kasutada ülekurssi, kui sellise võimaluse näeb ette äriühingu põhikiri.

Raamatupidamislausend põhikirjast reservkapitali nõude tühistamisel on sarnane kinnitatud kahjumi(te) katmisega reservkapitalist:

Lausend reservkapitali (põhikirja järgse nõude) tühistamisel (reservkapitali jääk lausendi järgselt muutub 0-ks):
Deebet	Reservkapital	Kreedit	Eelmiste perioodide jaotamata kasum	Reservkapitali summa

Et vabanenud summat osanikule/osanikele välja jagada, peavad osanikud aastaaruande või vahearuande kehtestatud korras kinnitama ning kinnitatud aruandest peab ilmnema jaotuskõlbuliku kasumi olemasolu (seejuures arvestades ka muid äriseadustikus jm fikseeritud kasumi jagamise piiranguid). Jaotuskõlbulik kasum eksisteerib tavapäraselt juhul, kui aruandeperioodi kahjumid ei ületa varasemalt akumuleerunud kasumeid, millele liideti kohustusliku reservkapitali jääk.

Laiemat pilti vaadates tundub reservkapitali nõude kaotamine osaühingu põhikirjast olevat mõistlik ka juhul, kui vabanevat summat ei saa akumuleerunud kahjumite tõttu osanikule või osanikele jaotada. Sellisel juhul vähendab vabanev reservkapitali jääk akumuleerunud kahjumite summat. Väiksem akumuleerunud kahjumite summa tähendab aga, et muudel võrreldavatel tingimustel võib osaühing tulevikus varem ja rohkem dividende jagama hakata kui äriühing, mis kahjumeid reservkapitali arvelt ei katnud.

Aruandeperioodi jaotuskõlbulikku kasumi mõjutamisel on oluline, et reservkapitali olemasolu/mitte olemasolu määratlevad põhikirja muutmise otsused oleksid tehtud enne kasumi jagamise otsust.
 

Juhul, kui Teil tekkis teema kohta täiendavaid küsimusi, pöörduge palun BDO spetsialistide poole.