• Puhkusearvestus

Puhkuse arvestus

Puhkuse arvestusperiood on üks kalendriaasta, ajavahemikul 01.04.2017 – 31.03.2018; 01.04.2018 – 31.03.2019, 01.04.2019 – 31.03.2020 jne.

Töötajale, kes on töötanud puhkusearvestuse perioodil vähem kui üks aasta, on õigust puhkusele 2,0 päeva iga kalendrikuu eest. Näiteks töösuhe algas 01.09.2017, seega seisuga 31.03.2018 on töötatud kokku 7 kuud ning tekib õigus puhkusele kokku 14 päeva.

Töötajale, kes on töötanud puhkusearvestuse perioodil rohkem kui üks aasta, on õigust puhkusele 2,5 päeva iga kalendrikuu eest. Näiteks töösuhe algas 01.02.2017, seega perioodil 01.02.2017 - 31.03.2018 on töötatud kokku 14 kuud ning tekib õigus puhkusele perioodi eest 01.02. - 31.03.2017 eest 4 päeva (2 kuud x 2 päeva, töösuhe alla aasta) ning perioodi 01.04.2017 - 31.03.2018 eest kokku 30 päeva (12 kuud x 2,5 päeva, seisuga 31.03.2018 on töösuhe kestnud rohkem kui aasta).

Erandina, näiteks sotsiaaltöö vallas, on õigus puhkusele 3,0 päeva iga töötatud kalendrikuu eest, seega kokku 36 puhkusepäeva aastas.

Puhkuse õigus tekib, kui ühes kalendrikuus on töötatud vähemalt 14 tööpäeva (kuupalgaline) või 35h (tunnipalgaline).

Töölt puudutud tasustamata ajavahemiku eest puhkuseõigust ei teki.

Vastavalt ”Ametiala kollektiivläbirääkimislepingust” (TES) või puhkuseseadusest tulenevalt on töötajal õigus puhata suvel 24 päeva ning talvel 6 päeva, sotsiaaltöö vallas vastavalt 30 päeva suvel ja 6 päeva talvel.

Töötajal, kellel on väljateenitud puhkusepäevi vähem kui 24 päeva (sotsiaaltöö vallas vähem kui 30), talvepuhkusele õigust ei ole.

Puhkusepäevadeks loetakse esmaspäev – laupäev, kui seadusandlusest ei tulene teisiti, näiteks sotsiaaltöötajate puhkusepäevadeks on esmaspäev – reede, laupäevi puhkusepäevaks ei arvestata.

Pühapäevi ja riiklikke pühi puhkusepäevaks ei arvestata.

Väljateenitud puhkusepäevad ei aegu ning neid saab kasutada ka järgnevate aastate jooksul. Tasu kasutamata jäänud puhkusepäevade eest makstakse töötajale välja koos lõpparvega.