Eesti finantsaruandluse standardi (EFS) kohaselt on seotud osapoolte vaheliste tehingute avalikustamise eesmärgiks anda finantsaruannete kasutajatele piisav ja asjakohane informatsioon tehingute olemuse ning nende võimaliku mõju kohta aruandva majandusüksuse finantsseisundile ja majandustulemusele.

Kuna seotud osapooled ei ole oma otsustes teineteisest sõltumatud, kehtestavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid spetsiifilised arvestuse ja avalikustamise nõuded seotud osapoolte vaheliste suhete, tehingute ja saldode suhtes.

Tulumaksuseaduses kasutatav seotud isikute mõiste on maksuarvestuse spetsiifiline ning erineb raamatupidamislikust käsitlusest. Maksuseadustest tulenevat seotud isikute mõistet ei saa ega tohi automaatselt üle kanda finantsaruandluse avalikustamisnõuetesse.

Paljud seotud osapoolte vahelised tehingud toimuvad tavapärase äritegevuse käigus ja turutingimustel. Taolised tehingud ei pruugi üldjuhul erineda mitteseotud osapooltega tehtud tehingutest ei sisult ega vormilt.

Samas võib seotud osapoolte vaheliste suhete ja tehingute olemus teatud olukordades tekitada vääriti mõistmise tavapärasest kõrgemat riski ja sedakaudu vigu finantsinformatsiooni esitamisel ning tõlgendamisel. Näiteks:

• seotud osapoolte vahelised tehingud ei pruugi olla teostatud tavapärastel turutingimustel. Seotud osapoolte vahelisi tehinguid võib teostada viisil, kus tehingute hinnad on erinevad turuhindadest ja/või tehingud ei toimu reaalsete maksete vastu tavaks olevate tähtaegade jooksul;
• seotud osapooled võivad tegutseda tavapärasest ulatuslikemate ja keerukamate suhete ning struktuuride kaudu, mistõttu nendega seotud tehingute ulatuse tuvastamine ei ole võimalik ilma majandusüksuse poolt esitatava lisainformatsioonita;
• seotud osapoolte vahelisi tehinguid on võimalik tagantjärele lihtsamini tühistada või ümber kujundada võrreldes tehingutega mitteseotud osapooltega;
• jt.

Seega on infot tehingutest seotud osapooltega vaja eelkõige kahel põhjusel:

1. majandusüksuse sisese kontrolli tõhususe kasvatamiseks (arvestus- ja aruandlusvigade ning pettuste tuvastamine) ning
2. finantsaruannete kasutajale tehingute mõju ulatuse avalikustamiseks – ülevaate andmiseks, kuivõrd sõltuvad on finantsaruannetes esitatud näitajad tehingutest/tehingute tulemustest seotud osapooltega.

Kuna seotud osapooled ei ole oma otsustes teineteisest sõltumatud, kehtestatakse seetõttu mitmete finantsaruandluse raamistikega, sh EFS-s, spetsiifilised arvestuse ja avalikustamise nõuded seotud osapoolte vaheliste suhete, tehingute ja saldode suhtes, võimaldamaks finantsaruannete kasutajatel mõista selliste tehingute olemust ja tegelikku või võimalikku mõju finantsaruannetele.

Seotud osapoolte ning tehingute kohta esitatav informatsioon peab olema piisav võimaldamaks teha järeldusi finantsaruannetes kajastatud selliste tehingute ulatuse ning mõjude kohta.
Lisades ka maksustamisaspektid, siis tehingutest seotud osapoolte vahel võivad muuhulgas tekkida ka siirdehinnastamisega kaasnevad ohud. Arusaamine majandusüksuse ning seotud osapool(t)e vahelis(t)e suhete ja tehingute kohta on seega oluline mitmesuguste pettuste riski hindamiseks, kuna pettust on kergem teostada just seotud osapoolte vahel. 

Kes on seotud osapooled?

EFS RTJ 2 (51-55)kohaselt loetakse osapooli seotuks juhul, kui üks osapool omab teise üle valitsevat mõju (inglise keelsest erialakirjandusest otsetõlgituna - kontrolli) või olulist mõju või kui mõlemad osapooled on ühise valitseva mõju all. Seotud osapoolte tuvastamisel tuleb lähtuda suhte sisust, mitte üksnes selle õiguslikust vormist.
Siinkohal on oluline mõista, et valitsev või oluline mõju ei esine vaid juriidiliste isikute vahel ning:

• üldreeglina loetakse valitsevaks mõjuks enamuse (50%+) hääleõiguse omamist (otseselt ja/või kaudselt) vara või varade kogumi üle;
• oluliseks mõjuks peetakse 20-50% hääleõiguse omamist (otseselt ja/või kaudselt) vara või varade kogumi üle;
• ühise valitseva mõju all olemine võib tähendada ka füüsilisest isikust omanikku, kellel on valitsev mõju mitmes äriühingus.

Sedakaudu - aruandva majandusüksusega seotud osapool defineeritakse üldjuhul rakendatavas finantsaruandluse raamistikus ning selleks on tavapäraselt:

• isik või muu majandusüksus, mis omab kas otseselt või kaudselt (ühe või mitme kolmanda isiku kaudu) valitsevat mõju või olulist mõju aruandva majandusüksuse üle;
• majandusüksus, mille üle aruandev majandusüksus omab kas otseselt või kaudselt valitsevat mõju või olulist mõju;
• majandusüksus, mis on aruandva majandusüksusega ühise valitseva mõju all alljärgneva kaudu:
  • ühine valitseva mõjuga omanik;
  • lähedastes suhetes valitsevat või olulist mõju omavad omanikud (näiteks pereliikmed);
  • ühised võtmeisikud (tegev)juhtkondades.

Riiklikult (see on riiklik, regionaalne või kohalik omavalitsus) ühise valitseva mõju all olevaid majandusüksusi ei peeta üldreeglina siiski seotuks, välja arvatud juhul, kui nad kuuluvad ühte valitsusalasse, teostavad üksteisega püsivalt märkimisväärseid tehinguid ja/või jagavad üksteisega märkimisväärses ulatuses ressursse.

Füüsiline isik või tema lähedane pereliige on seotud aruandva majandusüksusega juhul, kui isik kuulub aruandva majandusüksuse või tema emaettevõtte juhtkonda või omab aruandva majandusüksuse üle kontrolli või olulist mõju. Füüsiline isik või selle isiku lähedane pereliige (st pereliige, kelle puhul võib eeldada olulise mõju olemasolu, näiteks abikaasa, elukaaslane või laps) on seotud aruandva majandusüksusega, kui see füüsiline isik:

• on aruandva majandusüksuse või selle emaettevõtte juhtkonna liige (st selline füüsiline isik, kellel on volitused majandusüksuse tegevuse kavandamiseks, juhtimiseks ja kontrollimiseks otseselt või kaudselt, ning kes kannab selle eest vastutust);
• omab valitsevat või olulist mõju aruandva majandusüksuse üle (näiteks läbi aktsiaosaluse).

Juriidiline isik on seotud aruandva majandusüksusega, kui kehtib üks või mitu järgmistest tingimustest:

• juriidiline isik ja aruandev majandusüksus on ühise valitseva mõju all (st nad on kas sama konsolideerimisgrupi liikmed või samal (füüsilisel) isikul on nende üle valitsev mõju (või selle füüsilise isiku lähedasel pereliikmel));
• üks majandusüksus on kolmanda osapoole (kelleks võib olla nii juriidiline kui ka füüsiline isik) valitseva mõju all olev majandusüksus ja teine juriidiline isik on selle kolmanda osapoole (juhul kui kolmandaks osapooleks on füüsiline isik, siis selle isiku või tema lähedase pereliikme) olulise mõju all olev majandusüksus;
• juriidiline isik omab aruandva majandusüksuse üle valitsevat või olulist mõju;
• juriidiline isik on aruandva majandusüksuse valitseva või olulise mõju all;
• majandusüksus, mille üle aruandva majandusüksuse või selle emaettevõtte juhtkonna liige (või tema lähedased pereliikmed) omab valitsevat või olulist mõju;
• majandusüksus, mille juhtkonda kuuluv isik (või isiku lähedased pereliikmed), kes omab valitsevat või olulist mõju aruandva majandusüksuse üle.

Juriidiline isik on seotud aruandva majandusüksusega, kui juriidilised isikud-majandusüksused on ühise valitseva mõju all, üks omab teise üle valitsevat või olulist mõju või seotus tuleneb juhtkonna liikmete või nende lähedaste pereliikmete kaudu. Seega suhted, mis tekitavad seotust võivad hargneda aruandvast majandusüksusest nii „alla“, „kõrvale“ kui ka „üles“. Seotud osapoole olemasolu ei pruugi tähenda aga, et aruandval majandusüksusel oleks aruandeperioodil toimunud tehinguid selle seotud isikuga.

Seotud osapooleks ei ole:

• kaks majandusüksust ainult seetõttu, et üks füüsiline isik on mõlema majandusüksuse juhtkonna liige;
• aruandva majandusüksuse finantseerijad, riigiasutused või muud sarnased üksused, üksnes seetõttu, et nad on aruandva majandusüksusega tavapärastes majandussuhetes, isegi kui nad võivad mõjutada aruandva majandusüksuse tegutsemisvabadust või osaleda otsustusprotsessis;
• kliendid, hankijad, müügiesindajad või muud isikud, kellega aruandval majandusüksusel on märkimisväärsed tehingud, ainult nendest tehingutest tuleneva majandusliku sõltuvuse tõttu.

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 8 fikseerib isikud omavahel seotuks, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Igal juhul (kuid mitte ainult) käsitletakse seotud isikutena järgmisi isikuid:

• abikaasad, elukaaslased või otse- või külgjoones sugulased;
• ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses;
• juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;
• isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;
• juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele;
• isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;
• juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud;
• tööandja ja tema töötaja, töötaja abikaasa, elukaaslane või otsejoones sugulane;
• isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige (TuMS § 9), juhtimis- või kontrollorgani liikme abikaasa või otsejoones sugulane.

Seega on maksuseadustes kasutusel olev seotud osapoolte definitsioon avatud ning üldistades võib väita, et raamatupidamislik käsitlus lubab rohkem lähtuda sisulistest hindamiskriteeriumitest. Erinevusi raamatupidamisliku käsitluse ning maksustamisel kasutatava vahel tuleb arvesse võtta infosüsteemide ülesehitamisel, sh siirdehinnastamisega seonduv.

Mis andmed peaks olema seotud osapoolte lisas (lisades) kajastatud?

EFS RTJ 15 (18-23) sätted nõuavad, et raamatupidamise aastaaruande lisades tuleb avalikustada järgmine informatsioon seotud osapoolte ja nendega tehtud tehingute kohta:

• aruandva majandusüksuse üle valitsevat mõju omava osapoole (näiteks emaettevõtte või enamusosalust omava isiku) nimetus; juhul kui valitsevat mõju omav majandusüksus kuulub ise konsolideerimisgruppi, siis suurima ja väikseima konsolideerimisgrupi emaettevõtte nimi ja registrijärgne asukoht;
• aruandva majandusüksuse poolt seotud osapooltega tehtud tehingute liik ja maht aruandeperioodi jooksul;
• aruandva majandusüksuse saldod seotud osapooltega aruandekuupäeva seisuga ning nende saldode lepingulised tingimused (sh intressimäärad ja info tagatiste kohta);
• aruandva majandusüksuse poolt seotud osapoolte vastu olevate nõuetele tehtud allahindlused ja vastav kulu aruandeperioodil;
• aruandva majandusüksuse tingimuslikud kohustised, antud garantiid ja muud bilansivälised siduvad kohustused (näiteks lepinguline kohustus osta või müüa tulevikus vara või anda laenu) seotud osapoolte ees.

Informatsioon seotud osapooltega tehtud tehingute kohta avalikustatakse vähemalt järgmiste seotud osapoolte rühmade lõikes:

• majandusüksused, millel on valitsev või oluline mõju aruandva majandusüksuse üle;
• aruandva majandusüksuse tütar- ja sidusettevõtted;
• aruandva majandusüksuse või tema emaettevõtte juhtkonna liikmed ja aruandva majandusüksuse eraisikutest omanikud, kellel on valitsev või oluline mõju aruandva majandusüksuse üle, eelmainitud isikute lähedased pereliikmed ning kõigi eelmainitud isikute valitseva või nende olulise mõju all olevad majandusüksused;
• muud seotud osapooled (kui on).

Informatsioon seotud osapooltega tehtud tehingute kohta avalikustatakse vähemalt järgmiste tehinguliikide lõikes:

• kaupade ja teenuste ost-müük;
• põhivara ost-müük;
• laenude andmine ja saamine;
• garantii või tagatise andmine ja saamine;
• muud tehingud.

Konsolideeritud finantsaruannetes ei ole vaja avalikustada konsolideerimise käigus elimineeritavaid tehinguid tütarettevõtetega.

Seega raamatupidamise aastaaruande lisades tuleb avalikustada: kontrolli omava osapoole nimetus; konsolideerimisgrupi info; seotud osapooltega tehtud tehingute liik ja maht; saldod ja lepingulised tingimused; nõuete allahindlused. Avalikustamine toimub seotud osapoolte rühmade ja tehinguliikide lõikes.

Sarnase sisuga tehinguid võib esitada summeerituna, va juhul kui eraldi avalikustamine on vajalik, et mõista seotud osapooltega tehtud tehingu mõju aruandva majandusüksuse aastaaruandele. Seotud osapoolte kohta lisades avalikustatav informatsioon esitatakse selliselt, et see oleks kokku viidav põhiaruannetega.

Lisaks peab aruandev majandusüksus avalikustama juhtkonna liikmetele aruandeaastal arvestatud tasu, olulised soodustused (tekkepõhiselt arvestatuna) ja nendega seotud tingimuslikud kohustised.
 

Seotud osapoolte tehingute arvestuse ja avalikustamise küsimustes pakuvad nõustamist BDO Eesti eksperdid.