Värbamise müüdid ja tegelikkus

Olles rohkem kui 20 aastat tegelenud erinevate ettevõtete värbamispraktikatega, olen märganud mitmeid aspekte, millest sageli ei räägita. Ehkki paljud organisatsioonid väidavad, et järgivad parimaid tavasid ja tänapäeva edukate ettevõtete põhimõtteid, võib reaalsus osutuda hoopis teistsuguseks. Tihti on praktika, millega töötajad kokku puutuvad, vastupidine sellele, mida ettevõtted avalikkusele räägivad. Näiteks võivad väärtushinnangud, mis näiliselt toetavad avatud suhtlemist ja koostööd, jääda edasiviivate tegevuste taga varju. Samuti võib värbamisprotsess ise olla ebaaus või mitte läbipaistev, mis seab kahtluse alla ettevõtte väärtuste autentsuse. Oluline on tuvastada ja käsitleda neid lõhesid, et tagada tõeliselt positiivne ja toetav töökeskkond, kus töötajad tunnevad end väärtustatuna.

Olen koostanud punktid, mis aitavad paremini mõista ja arvesse võtta, mida tööotsijad sageli unustavad või ei taju enne intervjuud. Tööandja tõlgendused ning kõhklused võivad olla seotud alljärgnevaga, ja need tähelepanekud võivad aidata kandidaate valmistuda tööotsinguteks ning luua tugeva ja professionaalse mulje potentsiaalsetele tööandjatele:

Välimus ja riietus:

Teadlikkus ettevõtte riietusstandarditest on ülioluline ja sinu väljanägemine loeb. Uuri eelnevalt, kas ettevõttes on kindlad riietumisreeglid, et mitte jätta eksitavat esmamuljet. See on oluline ja osa ettevõtte brändist. Mittekohane riietus võib luua vale arusaama sinu sobivusest. Tee ära kodutöö ja püüa saada infot ettevõtte ootuste ja kultuuri kohta.

Vaimne tervis:

Vaimne heaolu on oluline, kuid esimesel kohtumisel peaksid keskenduma oma oskustele ja teadmistele, mitte oma probleemidele ja vajadustele. Esimesel kohtumisel liigne keskendumine oma vaimsele väsimusele võib tekitada tööandjas kahtlusi sinu võimekuses panustada oma tööülesannete täitmisesse. Tööandjal võib tekkida mure, et kui oled korra läbi põlenud, siis ei pruugi sa tulevikus olla pühendunud töötaja, ning see võib tekitada küsimusi, kas saad hakkama keeruliste olukordade ja töös paratamatult ette tulevate stressiolukordadega. Need teemad ei ole tabu, kuid pigem sobivad hilisemate vestluste teemadeks.

Hobide jagamine:

Kuigi hobid ja isiklikud huvid võivad näidata sinu mitmekesisust ja karismaatilisust, veendu, et need ei varjutaks sinu professionaalseid oskusi. Ohumärk võib olla, kui vestlusel kaldutakse liigselt hobide teemale ja tööandjal võib jääda mulje, et sul ei jää aega või huvi töö tegemiseks. Tööandjad otsivad tasakaalu isiksuse ja tööalaste võimete vahel.

Arvamus ja meeskonnatöö:

Kindel arvamus võib olla positiivne, kuid liiga suure veendumuse näitamine, et just sinu viis maailma näha on ainuõige, võib tekitada tööandjas muret sinu koostöövalmiduse osas ja jätta sinust põikpäise mulje. Tööandjale võib jääda tunne, et sa ei suuda kuulata teisi, arvestada teiste arvamustega ning teha meeskonnatööd. Kuulamisoskus ja teistega arvestamise võime on meeskonnatöös hädavajalikud.

Paindlik tööaeg:

Paindlik tööaeg ja kodukontor on saanud paljudes töökohtades osaks igapäevaelus, aga mitte igal pool. Iga ettevõte ei saa seda endale lubada, vaatamata sellele, mis mulje sul on sõprade jutust jäänud. Uuri, kas ettevõte pakub paindlikku tööaega või kodukontorit. Kui ettevõtte töö toimub kohapeal ja kellast kellani, siis sinu tungivad nõudmised paindlikuks tööajaks või kodukontoriks võivad jätta mulje, et sa ei soovi seda tööd. Liigne nõudmine selliste tingimuste järele, kui ettevõtte kultuur seda ei toeta, võib anda vale mulje, et sa ei taha tegelikult seal töötada.

Ausus ja otsekohesus:

Ausus ja otsekohesus on positiivsed omadused, siiski tuleb arvestada konteksti. Aus ja otsekohene olemine ei tähenda, et sa ei kuula teist osapoolt, pole viisakas ega ole valmis meeskonnatööks ning kompromissideks. Osades kultuurides võib otsekohesus tunduda ebaviisakana, mistõttu on oluline arvestada, kuidas sinu suhtlemisviis võib mõjuda ja kuidas seda mõistetakse.

Oskuste ja arengu tasakaal:

Töövestlusel rääkimine peamiselt oma õppimise soovidest ja planeeritud reisidest võib tekitada tööandjas muret sinu olemasolevate oskuste, isikliku arengu soovide ja ettevõtte tööülesannete täitmise vahel prioriteetide tasakaalu leidmise võimaluse pärast. Oluline on näidata, et sul on vajalikud oskused, aeg ja soov tööülesandeid täita. Areng ja õppimine on alati tervitatav, aga tööandja soovib, et ka töö saaks tehtud, ning et värvatud inimesel oleksid olemas oskused, enesedistsipliin ja valmisolek tähtaegadest kinni pidada ning oma tööülesandeid täita.

Ülekvalifitseeritus:

Paljud kolleegid on välja toonud ning olen ka ise kogenud väljendit "ülekvalifitseeritud". Sinna lõksu langeda on oht nii tööandjale kui ka tööd otsivale inimesele. Tööandja võib ilma jääda heast, kogenud ja lojaalsest töötajast. Tekivad eelarvamused, kuna kandideerija on lõpetanud näiteks mitu korda kõrgkooli erinevatel suundadel ja pakutav töö võib kandideerija jaoks tunduda üksluine. Mõeldakse, et kindlasti hakkab tal igav ja ta ei püsi kuigi kaua.

Kandideerija jaoks on oluline siiralt seletada oma motivatsiooni ning avada tausta, miks just see töökoht ja ettevõte teda kõnetavad.

Endiste tööandjate kritiseerimine:

Negatiivne suhtumine endistesse tööandjatesse või kolleegidesse võib jätta halva mulje. Professionaalsus tähendab, et igas ettevõttes on omad väljakutsed, ja tööandjad ei soovi näha kaeblevat kandidaati. Kui oled rahulolematu oma endiste tööandjate ja juhtide osas, võib uuele potentsiaalsele tööandjale jääda mulje: "Miks peaksime meie paremad olema?" Probleeme ja konflikte on igas meeskonnas. Mõned oskavad neid lahendada ja edasi liikuda, teised jäävad kinni ja süüdistavad teisi.

Töövahetuste sagedus:

Liigne töökohtade vahetus, näiteks iga paari kuu tagant, võib tekitada tööandjates kahtlusi sinu pühendumise ja stabiilsuse osas. Kui sul on olnud palju lühiajalisi töösuhteid, selgita ausalt nende põhjuseid, keskendudes sellele, mida oled õppinud ja kuidas see sind arendanud on.

Tänapäeva tööturul on töövõtjate ootused ettevõtetele muutunud järjest mitmekesisemaks. Lisaks traditsioonilistele ootustele nagu konkurentsivõimeline palk ja kindlustunne, otsivad töötajad järjest enam paindlikkust, töökoha turvalisust ja arenguvõimalusi. Samuti on töötajate seas tõusnud esile suurenenud huvi vaimse heaolu, töö- ja eraelu tasakaalu ning ettevõtte väärtuste ja kultuuri vastu. Organisatsioonid, kes suudavad nendele ootustele vastata, on tugevamas positsioonis, et leida ja hoida talenti pikemaajaliselt.

Töövõtja ootused on enamasti seotud järgmiste punktidega:

Ettevõte arvestab töö- ja eraelu tasakaaluga
Hoolib töötaja tervisest ja isiklikust elust
Tööandja toetab sportlikku tegevust
Töökeskkond toetab professionaalset arengut
Tööandja võimaldab erinevaid töötamise viise
Tööandja oskab luua ja selgitada töö suuremat tähendust
On olemas selged eesmärgid ning tagasiside nende täitmise osas
Tasu, mis vastab tööturu olukorrale ja isiklikule panusele.

Tööandja ootused keskenduvad peamiselt töötaja pühendumusele, kohanemisvõimele, õppimisvõimele ja oskusele pakkuda ettevõttele lisaväärtust. Tööandjad ootavad, et töötajad suudaksid kiiresti kohaneda muutuvate tingimustega, oleksid motiveeritud pidevalt arenema ja omaksid tugevat meeskonnatöö vaimu. Samuti on oluline tulemuslikkus, töökindlus ja võime võtta iseseisvalt vastutust oma tööülesannete eest. Lisaks ootavad tööandjad, et töötajad jagaksid ettevõtte väärtusi ning panustaksid organisatsiooni pikaajalisse kasvu ja edukusse.

Tööandja ootused on enamasti seotud järgmiste punktidega:

Töötajal on olemas teadmised ja oskused
Töötaja peab kinni tähtaegadest ja oskab iseseisvalt prioritiseerida oma tööülesandeid
Töötajal on motivatsioon teha koostööd ja muutustega kaasas käia
Töötajal on olemas suhtumine, mis võimaldab teha meeskonnatööd, minna kaasa muutustega, suhelda ilma suhteid hävitamata, probleemidele lahenduste leidmise mõtteviis
Töötajal on võimekus ja võimalus seda tööd teha oodatud ajal ja mahus
Tööandja on huvitatud töötajate arengust ja heaolust, selleks et töötulemused oleksid paremad

Kokkuvõttes saavutatakse parimad tulemused seal, kus tööandja ja töötajate ootused ühtivad. Kui tööandja pakub keskkonda, mis vastab töötajate ootustele ja töötajad täidavad tööandja seatud nõudmised, tekib tasakaal, mis soodustab edukust. Ühine mõistmine ja koostöö on võtmetegurid, mis viivad efektiivse ja produktiivse töösuhteni.

Selleks, et intervjuu jooksul hinnata töötaja ja tööandja sobivust on oluline, et juhid kes osalevad intervjuul oskaksid ehitada üles sobivas formaadis intervjuu ning esitada asjakohaseid küsimusi. Lisaks on oht, et intervjuu käigus ei toodaks ettevõttele kaasa vaidlusriske ebakohaste küsimustega.

Koolita ettevõtte sees oma värbajaid ja värbavaid juhte - saame korraldada just teile sobiva töötoa või koolituse.

Ning tutvu ka outplacement teenusega - mis on hea võimalus hoolival tööandjale!