Olulisemad käibemaksu muudatused alates 01.01.2022

Müüja õigus vähendada maksukohustust lootusetu võlgnevuse korral

Alates 01.01.2022 jõustus käibemaksuseaduse (KMS) redaktsioon, millega lihtsustub maksukohustuslasel käibemaksukohustuse vähendamise õigus lootusetute võlgade arvel.  

Muudatustega täiendati KMS-st § 291, millega antakse maksukohustuslasele võimalus kindlate tingimuste täitmise korral vähendada oma käibemaksukohustust seoses lootusetu võlgnevusega.

Seadusemuudatus võimaldab maksukohustust korrigeerida ainult nõuetel, mis on maha kantud alates 1. jaanuarist 2022. Kui nõue kantakse maha ajal, mil KMS-e uus säte veel ei kehtinud (enne 01.01.2022), siis ei saa ka müüja KMS-e § 291 veel rakendada ja selle uue sätte alusel oma maksukohustust vähendada.

Maksukohustuslane saab vähendada oma käibemaksukohustust järgmiste tingimuste esinemisel:

  1. võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest on väljastatud arve vastavalt KMS §-le 37;
  2. käibemaksusumma on tehingult arvutatud ja kajastatud tehingu maksustamisperioodi käibedeklaratsioonil;
  3. nõuet pole võõrandatud; võõrandatud nõude puhul ei ole tegemist võlaga;
  4. arve tasumise tähtpäevast on möödunud vähemalt 12 kuud, kuid mitte rohkem kui kolm aastat, välja arvatud punktis 6 nimetatud juhul;
  5. nõue on raamatupidamises maha kantud, kuna nõuet ei ole olnud võimalik koguda, vaatamata maksukohustuslase püüdlustele teha kõik endast olenev nõude kogumiseks, või selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saada olevat tulu (see tähendab – nõue on bilansist eemaldatud);
  6. suurema kui 30 000-eurose käibemaksu sisaldava nõude korral on nõue tõendatud jõustunud kohtulahendiga, kohtulahendiks saab lugeda igasugust täitedokumenti, mis tõendab nõude olemasolu ja lootusetust (nt maksekäsk, registrist kustutamise otsus, pankrotimenetluse raugemise määrus);
  7. kauba soetaja või teenuse saaja ei ole seotud isik tulumaksuseaduse tähenduses;
  8. maksukohustuslane on kauba soetajat või teenuse saajat teavitanud kirjalikult nõude raamatupidamises mahakandmisest selle mahakandmise kuul, märkides ära mahakantud nõudega seotud käibemaksusumma.

Kui kõik need tingimused on täidetud, saab müüja oma käibemaksukohustust tasumata summa ulatuses vähendada maksustamisperioodil, mil nõue raamatupidamisarvestuses maha kantakse (bilansist eemaldatakse). Kui maksukohustust sel viisil vähendatakse, kuid vähendamise aluseks olev nõue hiljem siiski osaliselt või täielikult tasutakse, siis arvestatakse see nõue vastavalt tasutud osale maksustatava väärtuse hulka sellel maksustamisperioodil, kui nõue osaliselt või täielikult tasutakse.

Kauba või teenuse eest maksejõuetuse tõttu osaliselt või täielikult tasumata jätnud käibemaksukohustuslasest ostja peab arvestama, et kui ta on arvanud osaliselt või täielikult tasumata arves sisalduva käibemaksu sisendkäibemaksuna maha ja on saanud müüjalt teavituse nõude raamatupidamises mahakandmise kohta, siis on tema kohustatud selle nõudega seotud käibemaksusumma võrra suurendama oma maksukohustust (vähendama mahaarvatavat sisendkäibemaksu) teavituse saamise maksustamisperioodil. Lootusetu nõude raamatupidamises mahakandmise korral võlgnikule kreeditarvet ei esitata.

Seadusemuudatus kehtestab maksukohustuslastele üldise kohustuse pidada arvestust tasumata arvete ja lootusetute nõuete kohta nii arvete esitajatele kui ka võlgnikele.

Kasutatud kaupade edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorra muudatus

KMS-e § 41 lõike 3  kohaselt on kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügil käibemaksuga maksustamise erikorra rakendamisel käibe maksustatav väärtus kauba ostu- ja müügihinna vahe, mis tähendab, et kehtiva korra kohaselt tuleb erikorra kasutamisel määrata maksustatav väärtus tehingupõhiselt, iga üksiku kauba müügi- ja ostuhinna vahe alusel.

Euroopa Liidu käibemaksudirektiiv 2006/112/EÜ  lubab liikmesriigil pärast Euroopa Liidu Käibemaksukomiteega konsulteerimist teatavate tehingute või teatavat liiki maksukohustuslaste puhul kaupade edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorra rakendamisel määrata maksustatav väärtus maksustamisperioodi põhiselt, mis tähendab, et lubatakse kasutada keskmist marginaali maksustatava väärtuse leidmisel.

Seega alates 1. jaanuarist 2022 maksuhalduri nõusolekul ei pea erikorda rakendav maksukohustuslane iga edasimüüdava kauba maksustatavat väärtust eraldi määrama, vaid ta määrab maksustatava väärtuse kogu maksustamisperioodi ostu-müügi tehingute alusel. Selline maksustatava väärtuse arvutamine on põhjendatud sellistel juhtudel, kui tavaarvestus on liiga keerukas.

Maksuvabastuse laiendamine töövõimetoetuse posti teel väljamaksmisele

Töövõimetoetuse seadusega on loodud uut liiki toetus – töövõimetoetus – ning lõpetatud töövõimekaotuse protsentide ja töövõimetuspensionide määramine pensionikindlustuse seaduse alusel.

KMS-t täiendatakse selliselt, et käibemaksuvaba on nii riikliku pensionikindlustuse seadusega kui ka töövõimetoetuse seadusega ettenähtud korras riiklike pensionide, abirahade, toetuste ja hüvitiste posti vahendusel väljamaksmine. Seega lisaks pensioni kojukandele on maksuvaba käive ka töövõimetustoetuste koju toomine.

Uued COVID-19 pandeemiaga seotud käibemaksuvabastused

Euroopa Komisjonile või liidu õiguse alusel asutatud ametile või asutusele talle liidu õigusega antud ülesannete täitmise korral COVID-19 pandeemiale reageerimiseks ei maksustata käibemaksuga alates 01.01.2022:

  • kauba importi, välja arvatud juhul, kui nimetatud kaup imporditakse selle tasu eest edasi müümiseks;
  • kaupa, mis võõrandatakse, välja arvatud juhul, kui nimetatud kaup soetatakse tasu eest edasimüügiks (sellise kauba võõrandamisel kohaldatakse 0% käibemaksumäära);
  • teenuseid, välja arvatud juhul, kui nimetatud teenus saadakse selle tasu eest edasi osutamiseks (sellise teenuse osutamisel kohaldatakse 0% käibemaksumäära).

Kui maksuvabastuse või 0% käibemaksumäära kohaldamise tingimused enam ei kehti, teavitab Euroopa Komisjon, amet või asutus, kes maksuvabalt kaupa importis või 0% käibemaksumääraga maksustatud kaupa või teenust soetas, sellest maksuhaldurit ning tasub käibemaksu importimisel maksuvabastuse rakendamise tingimuste või kauba või teenuse 0% käibemaksumääraga maksustamise tingimuste äralangemisel KMS-e § 39 lõike 3  alusel kehtestatud korras ja tingimustel.

Mitteresidendi maksukohustuslasena registreerimisel maksuesindaja määramine

Muudatusega täpsustatakse, et Eestis püsivat tegevuskohta mitteomav ühendusevälise riigi ettevõtja ei pea endale käibemaksukohustuslasena registreerides määrama maksukorralduse seaduses sätestatud maksuesindajat juhul, kelle asukohariigiga on Euroopa Liit sõlminud käibemaksuga seotud halduskoostööd, pettusevastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitleva vastastikuse abi lepingu. Tänaseks on sõlmitud Norraga (plaanis ka veel Hiina ja Kanada).

Euroopa Liidu välise riigi ettevõtjale Eestis makstud käibemaksu tagastamise tingimuste täpsustamine

Üldjuhul tagastatakse ühendusevälise riigi ettevõtjale tema poolt Euroopa Liidus kaupade ja teenuste soetamsel tasutud käibemaks vastastikkuse printsiipi arvestades – seega juhul, kui ühendusevälise riigi isiku asukohariigis on Eesti isikul käibemaksu tagasi saamise õigus.

Teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorda (OSS-erikorda) rakendades tekib ühendusevälise riigi isikul käive Euroopa Liidus.

Muudatusega täpsustatakse, et sellise käibega seotud sisendkäibemaksu tagasi saamise õigus on ühendusevälise riigi isikul olenemata sellest, kas tema asukohariigis Eesti isikul on käibemaksu tagasi saamise õigus või mitte, ning samuti olenemata sellest, kas ta on oma asukohariigis käibemaksukohustuslane.

Kauba impordi toimumise koha täpsustus

KMS-e § 6 lõike 3 muudatusega täpsustatakse, et kauba import toimub Eestis, kui tollivõlg on tekkinud muul juhul, kui liiduvälise kauba sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tolliprotseduuridele (vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile või imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile) suunamisel ja kaup on toimetatud Eestisse. Kui tollivõlg on tekkinud muul juhul, kui KMS-e § 6 lõikes 1 sätestatud juhtudelkuid kaup on toimetatud teise liikmesriiki või ühendusevälisesse riiki, siis kauba importi Eestis ei toimu ja käibemaksukohustust tollivõla tekkimisel Eestis ei teki.

Juhul, kui Teil tekib teema kohta täiendavaid küsimusi, palun pöörduge BDO ekspertide poole.

Allikas: https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/kaibemaks#alates-01012022