Rahapesu tõkestamisel on igal töötajal vastutus

Rahapesu ja terrorismi vastane võitlus on riikide ja finantsasutuste rahvusvahelises koostöös juba aastaid teema, mis vajab nii riigi kui ettevõtete kasvavat tähelepanu. Riigi majanduskeskkonna usaldusväärsuse kaitse on olulise tähelepanu all ning see pole üksnes riigi prioriteet, vaid oma roll ja vastutus on kõikidel ettevõtetel ja nende töötajatel.

 

2018. aasta 1. septembrist jõustunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatus kohustab kõikidel Eestis registreeritud juriidilistel isikutel avaldama andmed enda ettevõtte tegelike kasusaajate kohta Äriregistri teabesüsteemi kaudu. Teenusmajanduse Koja nõukogu liige, BDO Eesti partner Karin Luiga selgitab natuke tagamaad.


Kes on tegelik kasusaaja ja kellele eelnimetatud kohustus kehtib?

Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes lõplikult omab või kontrollib juriidilist isikut piisava arvu aktsiate, osade, hääleõiguste või omandiõiguse otsese või kaudse omamise kaudu, sealhulgas läbi osaluse esitajaaktsiate või -osade kujul, või muul viisil. Eelnimetatud kohtustus kehtib täisühingu, usaldusühingu, osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu, mittetulundusühistu ja sihtasutuse kohta.

Millistel ettevõtetel on kohustus tegeleda rahapesu ja terrorismi tõkestamisega?

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohustus tuleneb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest (edaspidi RahaPTS). Vastavalt nimetatud seadusele on sellisteks kohustatud isikuteks krediidiasutused, finantseerimisasutused, hasartmängu korraldajad, kinnisvaravahendajad, kauplejad, väärismetalli kokkuostjad ja hulgimüüjad, audiitorid, raamatupidamisteenuse ja nõustamisteenuste pakkujad, pandimajad, advokaadid, notarid jt, kes peavad teostama riskihindamist, kohaldama vastavaid hoolsusmeetmeid ning määrama kontaktisiku RahaPTS tähenduses.

Kuidas peaks käituma vastutustundlik ettevõtja, kellele antud kohustus ei laiene, kuid kes soovib ise teadlikult riske maandada?

Siinkohal tulebki mainida, et paljud ettevõtted, kes ei ole kohustatud isikud RahaPTS tähenduses, siiski määravad kontaktisiku, koostavad riskihinnangu, rakendavad hoolsusmeetmeid, et maandada riske ning juhtida neid ärisuhete loomisel ja tunda oma kliente (KYC).

Kui ettevõttele RahaPTS kohaldub, siis mida ta peaks esmajoones tegema ja milliseid dokumente esitama?

Kui rahapesu seadus kohaldub ettevõttele, peab ettevõttel olema koostatud ettevõtte tegevusega kaasnevate rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskide hinnang. Vajalik on ka kirjalikult defineeritud ja juhatuse kinnitatud ettevõtte riskiisu ning vastavad protseduurireeglid, millega ettevõte neid riske maandab.

Nõuded on jätkuvalt keerulised ja tekitavad paljudele kohustatud isikutele probleeme. Kuidas tagada, et rahapesu ennetamisega seotud dokumentatsioon oleks korrektne ja protseduurid normide kohaselt paigas?

Siin tulevad appi kogenud riskijuhtimisteenuste pakkujad, kes oskavad olulistele nüanssidele tähelepanu juhtida. Meie BDO Eestis abistame hea meelega nii olemasolevaid kui ka uusi kliente rahapesu tõkestamisega seotud riskihindamise ja -juhtimise küsimustes.

BDO saab olla abiks nii juba eksisteeriva rahapesu tõkestamise riskijuhtimise kontrolli (audit või due diligence´i) teostamisel kui ka vajadusel nõustada, kuidas riskijuhtimise protsessi täiendada või parendada nii, et kõik protsessi osad ning vajalik dokumentatsioon (juhendid, mudelid, sise-eeskirjad jt) oleksid relevantsete õigusaktidega kooskõlas. Lisaks pakub BDO ka nö rahapesu tõkestamise eest vastutava spetsialisti teenust (AML spetsialist/kontaktisik), mis tähendab, et BDO selle valdkonna spetsialistid aitavad teil läbi viia teie kliendi aktsepteerimise protseduuri (KYC protseduur) ning koostada riskihindamise raporti (riskianalüüsi) iga uue ärisuhte loomisel, kasutades selleks vajalikke andmebaase ning rakendades oma pikaajalist kogemust selles valdkonnas.

Seega saab BDO abistada järgmiste teenustega:

  1. Rahapesu ja terrorismi rahastamise riskijuhtimise kontroll (audit või due diligence): riskijuhtimise protsessi hindamine;
  2. Rahapesu ja terrorismi rahastamise riskijuhtimise protsessi väljatöötamine/muutmine/täiendamine (riskihinnangu analüüs): riskijuhtimise mudeli koostamine, riskiisu määratlemine, protseduurireeglite ning hoolsusmeetmete väljatöötamine ja sisekontrollieeskirjade koostamine;
  3. Rahapesu tõkestamise eest vastutav (AML/KYC) spetsialist: kliendi aktsepteerimise protseduuri teostamine (KYC protseduur) ehk protseduurireeglite ja hoolsusmeetmete rakendamine ning teie kliendi riskianalüüsi koostamine.

Kui individuaalselt te lähenete ja kes on peamine sihtrühm?

Kuna iga ettevõte on oma struktuurilt ja ärimudelilt erinev, võib ka ettevõtte riskijuhtimise vajadus olla erinev. Võttes aluseks teie ettevõtte spetsiifilised vajadused, saame aidata teil leida parima lahenduse teie äri riskide maandamiseks.

Rääkides sihtrühmast, siis potentsiaalseteks klientideks on meie jaoks kinnisvarabürood, pandimajad, advokaadid, notarid, väärismetalli kokkuostjad ja hulgimüüjad, audiitorid, raamatupidamisteenuse ja nõustamisteenuste pakkujad, väiksed finantseerimisasutused ning hasartmängu korraldajad.

 

*Artikkel ilmus koostöös Teenusmajanduse kojaga ja on leitav ka koja blogist. Kui soovid saada rohkem teada teenusmajanduse koja tegemiste ja oled valmis kaaluma targa Eesti eest seisva organisatsiooni liikmeks saamist, võta kindlasti ühendust!

http://www.teenusmajandus.ee/kontakt