Konsolideeritud finantsaruanded: Lisainformatsioon lubatud erandite kasutamisel

Konsolideeritud finantsaruanded: Lisainformatsioon lubatud erandite kasutamisel

Konsolideeritud finantsaruandlust käsitlevate arvestus- ja aruandluspõhimõtete eesmärgiks on konsolideerimisgrupist tervikpildi loomine ning tuleb mõista, et ka lubatud erandite kasutamisel konsolideerimisgrupist tegelikult tervikpilti ei looda.

Konsolideeritud aruande koostamata jätmisel info esitamise nõuete osas on oluline raamatupidamiskohustuslase ning tema konsolideerimisgrupi suurus – aastaaruande lisades kohustuslikult esitatava informatsiooni hulk sõltub konsolideeritud või mitte konsolideeritud aruande koostamise valikust ning konsolideerivast üksusest raamatupidamiskohustuslase tegevusmahtudest (vastavusest raamatupidamise seaduse §-s 3 sätestatud kriteeriumitele).

Valik

Tulemus

        1. Koostada konsolideeritud majandusaasta aastaaruanne

Mikro- või väikeettevõtte lihtsustatud aruandlusnõuded ei rakendu.

        2. Kasutada lubatud erandit ning mitte koostada konsolideeritud majandusaasta aastaaruannet

Mikro- või väikeettevõte võib kasutada, kuid ei pea kasutama lihtsustatud aruandlusnõudeid

Konsolideeriv üksus ei ole mikro- või väikeettevõte ning ei saa kasutada mikro- või väikeettevõttele lubatud lihtsustatud aruandlusnõudeid

Tavapäraselt, kui raamatupidamiskohustuslane on raamatupidamise seaduse kohaselt vabastatud konsolideeritud aastaaruande koostamisest, siis peab ta avalikustama oma aastaaruandes põhjuse, miks konsolideeritud aruannet ei koostata. Põhjusteks saavad olla raamatupidamise seaduse § 29 kirjeldatud eranditest üks või mitu:

Erand

 

       1. Konsolideerimisgrupi konsolideeritud näitajad, millest pole maha arvatud omavahelisi tehinguid - ei ole suuremad kui:

  • varad kokku 4 800 000 eurot (4 000 000 + 20%);
  • müügitulud kokku 9 600 000 eurot (8 000 000 +20%).
  
 

       2. Konsolideeriva üksuse vähemalt kaks näitajat on väiksemad kui:

  • konsolideeritud varad kokku 4 000 000 eurot;
  • konsolideeritud müügitulu kokku 8 000 000 eurot;
  • konsolideerimisgrupi üksuste keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul kokku 50 inimest.
  
 

       3. Konsolideerimisgrupi:

  • konsolideeritavate üksuste bilansimahud kokku ei ületa 5% konsolideeriva üksuse bilansimahust;
  • konsolideeritavate üksuste müügitulu ei ületa 5% konsolideeriva üksuse müügitulust.

 

       4. Konsolideeriva üksuse:

  • kõik aktsiad või osad kuuluvad ühte konsolideerimisgruppi kuuluva(te)le ettevõtja(te)le;
  • konsolideerimisgrupi konsolideeriv üksus on registreeritud lepinguriigis;
  • konsolideerimisgrupi konsolideeriv üksus on (oma asukohariigis) kohustatud koostama ja avalikustama konsolideerimisgrupi auditeeritud majandusaasta aruande.
  
 

       5. Konsolideeriva üksuse:

  • aktsiate või osadega esindatud häältest vähemalt 90% kuulub ühte konsolideerimisgruppi;
  • konsolideerimisgrupi lepinguriigis registreeritud konsolideeriv üksus on kohustatud koostama ja avalikustama konsolideerimisgrupi auditeeritud majandusaasta aruande;
  • kõik selle tütarettevõtja ülejäänud aktsionärid või osanikud (kellele kuuluvad kuni 10%) on nõustunud konsolideeritud majandusaasta aruande koostamata jätmisega.
  
 

Lisaks ülal esitatud põhjustele, tuleb konsolideeritud majandusaasta aruande koostamata jätmine kõne alla ka juhtudel, mis puudutavad piiranguid valitseva mõjuvõimu (inglise keelest laenatuna kontrolli) kasutamisel:

  • juhtudel, kus konsolideerival üksusel oleks potentsiaalselt rida-realt konsolideerida vaid üks majandusüksus ning selle üle puuduks aruandeperioodil valitsev mõjuvõim või selline mõjuvõim oleks lühiajaline;
  • juhtudel, kus konsolideerival üksusel puuduks aruandeperioodil valitsev mõjuvõim või selline mõjuvõim oleks lühiajaline kõigi potentsiaalselt rida-realt konsolideeritavate majandusüksuste üle.

Kui raamatupidamiskohustuslane on vabastatud konsolideeritud aastaaruande koostamisest põhjusel, et tema aktsiate või osadega esindatud häältest vähemalt 90% kuulub Eestis või lepinguriigis registreeritud konsolideerivale üksusele, kes on kohustatud koostama ning avalikustama konsolideerimisgrupi auditeeritud majandusaasta aruande, siis avalikustab raamatupidamiskohustuslane täiendavalt konsolideeritud aastaaruannet koostava konsolideeriva üksuse ärinime ja registrisse kantud asukoha.

Samas eksisteerivad ka juhud, kus konsolideeritud majandusaasta aruanne koostatakse, kuid üht või mitut konsolideerimisgruppi kuuluvat majandusüksust rida-realt ei konsolideerita. Tavapäraselt on see tingitud valitseva mõjuvõimu piirangutest majandusüksuse või majandusüksuste üle - konsolideeritavat üksust ei pea rida-realt kajastama konsolideerimisgrupi aruandes, kui konsolideeriva üksuse valitsev mõju (inglise keelest laenatuna, kontroll) on oluliselt piiratud või lühiajaline:

  • konsolideerival üksusel ei olnud aruandeperioodi jooksul võimalik teostada valitsevat mõju konsolideeritava üksuse üle;
  • aruande koostamiseks vajaliku teabe hankimine konsolideeritava üksuse kohta nõuab äärmiselt ebamõistlikke kulutusi või pikka viivitust;
  • konsolideeritava üksuse aktsiaid või osasid hoitakse üksnes nende hilisemaks edasimüügiks ehk tegemist on nn lühiajalise valitseva mõjuga (kontrolliga).

Kui raamatupidamiskohustuslane on raamatupidamise seaduse kohaselt vabastatud konsolideeritava üksuse rida-realt kajastamisest konsolideeritud aastaaruandes, siis avalikustab ta oma aastaaruandes põhjuse, miks konsolideeritavat üksust ei ole rida-realt kajastatud.

Eesti finantsaruandluse standard ei nõua tavapärasega võrreldavat lisainformatsiooni hulka juhtudel, kus mikro- või väikeettevõte on otsustanud kasutada lubatud lihtsustatud aruandlusnõudeid (vt ka RTJ 15). Lihtsustatud aruandlusnõuete kasutamisel on (vaid) väikeettevõtte lihtsustatud aruande koostamisel vajalik täiendavat lisainformatsiooni anda ning (vaid) juhtudel, kus konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamisest loobumise põhjuseks on valitsevat mõjuvõimu omav lepinguriigi konsolideeriv üksus (4. ja/või 5. erandid). Väikeettevõtja (ja mikroettevõtja, mis kasutab väikeettevõtja lihtsustatud aruandlusnõudeid) peab lihtsustatud aruandlusnõudeid kasutades oma raamatupidamise aastaaruande lisades avaldama valitsevat mõju omava konsolideeriva üksuse ärinime ja registrisse kantud asukoha.

Konsolideeritud aruande koostamata jätmise valiku tegemisel tuleb 4. ja/või 5. erandit kasutanud äriühingul koos oma konsolideerimata aruandega (ja see ei sõltu raamatupidamise seaduse §-s 3 sätestatud tegevusmahu kriteeriumitest) äriregistrile esitada ka valitsevat mõjuvõimu omanud emaettevõtja koostatud konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne koos vandeaudiitori aruandega. Seejuures, kui raamatupidamise seadus kirjeldab vabastuse alusena lepinguriigis registreeritud konsolideeriva üksuse kohustust koostada ja avalikustada konsolideerimisgrupi auditeeritud majandusaasta aruande, siis äriseadustik täpsustab, et vandeaudiitori aruanne on vajalik, kui audiitorkontroll on kohustuslik. Valitsevat mõjuvõimu omava emaettevõtja konsolideerimisgrupi majandusaasta aruannet ega vandeaudiitori aruannet ei pea äriregistrile majandusüksuse enda aruandele lisaks esitama, kui emaettevõtja on Eestis registreeritud juriidiline isik, sest sellisel juhul peab nimetatud emaettevõtja oma (konsolideeritud) majandusaasta aruande äriregistrile ise esitama.

Täiendavate küsimuste korral või hea nõu saamiseks pöörduge otse BDO Eesti asjatundjate poole.

Loe ka varem ja hiljem ilmunud artikleid sel teemal SIIT