Finantsinvesteeringu kajastamise meetodi valik on seotud investori mõjuvõimu tervikulatusega koostatava aruande tasandil, aga ka investeeringu(te) tegemise eesmärkidega (soetuseesmärk).
Mõjuulatuste kaudu kirjeldatud reeglid väljenduvad eelkõige asjaolus, et olenemata (finants)investeeringu kajastamise viisist ja asukohast üksikute konsolideerimisgrupi majandusüksus(t)e konsolideerimata aruandluses, koondatakse konsolideeritud aruandluses üksikud hajutatud investeeringud tervikuks, hinnatakse otsest ja kaudset koondmõju ning hindamistulemustele tuginedes valitakse (finants)investeeringule üks ühtne arvestus- ja aruandluspõhimõte konsolideeritud finantsaruandluse tarbeks. Üldreeglina välistab üks omatav mõjuvõimu ulatus konsolideeritud tervikpilti vaadates teise, st kui näiteks investoril on investeerimisobjekti üle otsene ja/või kaudne valitsev mõju, siis ei saa tal samaaegselt konsolideeritud aruandluse tasandil ühtlasi olla ka olulist või ebaolulist mõju sama investeerimisobjekti üle (ning ka vastupidi). Sedakaudu ka ei saa reeglina ka üks investeerimisobjekt samaaegselt olla nii tütarettevõte, sidusettevõte ja/või muu finantsinvesteering.
Üldreegli eranditeta järgimine võib aga põhjustada olukordi, mis välistavad aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni andmise konsolideerimisgrupi finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest. Tüüpilisteks näideteks siinkohal on (aktiivse kauplemisega tegelevad) investeerimisettevõtted, mille tegevused hõlmavad nii lühiajalisi finantsinvesteeringuid (nn kauplemisportfell) kui ka pikaajalisi finantsinvesteeringuid (nn investeerimisportfell) ning investeerimisobjektiks oleva sama majandusüksuse aktsiaid või osasid võib olla soetatud nii kauplemise kui ka investeerimise eesmärkidel (osaluste soetamisel on erinevad soetuseesmärgid). Sarnast situatsiooni konsolideerimisgrupile laiendades võib näiteks üks konsolideerimisgruppi kuuluv majandusüksus tegeleda finantsinvesteeringutega kauplemisega ning teine finantsinvesteeringutesse pikaajalise investeerimisega. Sellises olukorras:
- Investori mõju lühiajalise finantsinvesteeringu üle oleks käsitletav ajutisena ning sedakaudu (muidu tavapäraselt) konsolideeritavat üksust ei peaks rida-realt meetodit kasutades kajastama konsolideerimisgrupi aruandes, kuna konsolideeritava üksuse aktsiaid või osasid hoitakse üksnes nende hilisemaks edasimüügiks (vt ka RPS § 29 lg 10) – sellised lühiajalised finantsinvesteeringud kajastuksid ka konsolideeritud aruandluses lühiajaliste finantsinvesteeringutena;
- Investori mõju pikaajalise finantsinvesteeringu üle oleks käsitletav püsivana ning püsiva osaga kaasneva mõju ulatus määraks ka finantsinvesteeringu arvestus- ja aruandlusviisi konsolideeritud aruandluses – (vaid) kui investeeringu pikaajaline osa tagaks valitseva mõju, siis tuleks investeerimisobjekt lugeda tütarettevõtteks ning konsolideerimisgrupi aruandes kajastama rida-realt meetodit kasutades.
Eelnevalt kirjeldatud (erand)olukord tekitab arvestustehniliselt mitmeid täiendavaid küsimusi-väljakutseid:
- Kas ja kuidas tuleks kauplemisportfellis kajastatavat osa arvesse võtta mõjuvõimu kalkuleerimisel, sh ka vähemusosaluse osa esitamisel konsolideeritud bilansis ja kasumiaruandes? Konsolideerimisgrupi tasandil võivad seejuures koondportfellide osad olla hajutatud konsolideeritavate üksuste vahel.
- Milline võiks olla mõistlik ja aktsepteeritav proportsioon kauplemis- ja investeerimisportfellis kajastuvate osade vahel, et sama majandusüksuse aktsiate või osade eristamine oleks üldse põhjendatud? Näiteks 50% või rohkema mõjuvõimu tagava osaluse esitamine kauplemisportfelli võiks välistada potentsiaalse konsolideeritava üksuse kajastamise rida-realt meetodit kasutades ning kogu mõjuvõimu omamine ning portfellide vahel 50%:50% jagunemine viitaks pigem sellele, et tegemist ei ole aktiivselt kaubeldavate väärtpaberitega;
- Kas ja kuidas peaks arvestama lühiajalise perspektiiviga soetatud aktsiaid või osasid (ehk kauplemisportfellina kajastatud osa) ostuanalüüsi tegemisel ning firmaväärtuse kalkuleerimisel?
- Kuidas suhtuda kauplemisportfellis olevatesse lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatavatesse aktsiatesse või osadesse, mida de facto ei võõrandata (sh mida eeldatavasti ei ole võimalik võõrandada ja/või seejärel ei ole võõrandatud) ühe majandusaasta jooksul? Potentsiaalse konsolideeritava üksuse (ka osaliselt) rida-realt konsolideerimata jätmine võib pikaajaliselt ning olulistes summades mõjutada konsolideerimisgrupi aruannetes kajastuvaid finantsnäitajaid;
- Kuidas suhtuda potentsiaalse konsolideeritava üksuse aktsiate või osade (ositi) liigutamistesse (majandusaasta siseselt ja/või majandusaastat ületavalt) kauplemis- ja investeerimisportfelli vahel? Seejuures, konsolideerimisgrupi tasandil võib see toimuda ka tehingutena konsolideeritavate üksuste vahel.
- Kas ja millal võõrandamise ebaõnnestumisel peaks loobuma aktsiate või osade esitamisest (lühiajalises) kauplemisportfellis (ja alustama rida-realt konsolideerimist)? Kas sellistel juhtudel tuleks ka varasemate perioodide aruandeid korrigeerida, sh varasemalt koostatud ostuanalüüs(id) ning firmaväärtuste kalkulatsioonid ringi teha?
- Jt.
Eelnevale lisaks võiks erandite erandina käsitleda konsolideerimisgruppi kuuluva majandusüksuse bilansis kajastuvat (lühiajalist) kauplemisportfelli, milles sisalduvad ka konsolideerimisgruppi kuuluvate majandusüksuste oma aktsiad ja/või osad - näiteks ka juhtudel, kus mõne konsolideerimisgrupi majandusüksuse aktsiate või osadega kaubeldakse väärtpaberibörsil. Konsolideerimisgruppi kuuluva üksuse poolt teise konsolideerimisgruppi kuuluva üksuse omakapitali instrumentide (tavapäraselt aktsiate või osade) omandamisel tekib konsolideeritud aruandluses:
- emaettevõtja aktsiate või osade puhul küsimus, kas tegemist on finantsinvesteeringuga (aktiva) või tagasiostetud oma aktsiate või osadega (kontrapassiva) – tavapäraselt tuleks sellised aktsiad või osad näidata konsolideerimisgrupi netovara vähendavana (kontrapassivana);
- tütarettevõtja (oma) aktsiate või osade korral küsimus enamus- ja vähemusomanikele omistatava hääleõiguse ja/või osaluste proportsioonides;
- tütarettevõtjate vaheliste soetuste korral nn ristosaluse teema, mis mõjutab vähemusosalusele omistatavate osade kalkuleerimist.
Omaaktsiate või osade ja ristosaluste kajastamise teemad on lihtsamini lahendatavad juhtudel, kus konsolideerival üksusel on otseselt ja/või kaudselt täielik valitsev mõju (100%) ning keerukam juhtudel, kus konsolideerimisgruppi kuuluvatesse majandusüksustesse on kaasatud ka (sõltumatud) vähemusomanikud.
Konsolideerimisgrupi tasandilt on tütarettevõtja vaadeldav nii (a) alusvaradena ja äritegevusena (netovara ja tehingud) kui ka (b) tuletisvaradena, millelt saadakse tulu (aktsiad või osad ja osalemine tütarettevõtte kasumi jagamisel või kahjumi katmisel), kuid konkreetse finantsaruande tasandil ei ole üks tütarettevõte reeglina vaadeldav mõlemal viisil korraga. Üldreeglina soetatakse tütarettevõte või osalus tütarettevõttes pikemaajalise perspektiiviga kui üks majandusaasta ning sedakaudu on konsolideerimata aruannete korral tütarettevõttesse tehtud investeeringu näol tüüpiliselt tegemist põhivaraga selle mõiste laiemas mõttes. Sarnaselt materiaalsete ning immateriaalsete põhivaradega on tütarettevõtte kajastamisel põhivarana kaks peamist alust:
- soetamisel peab eeldatav kasutusperspektiiv ületama üht majandusaastat, ning
- maksumus (väärtus) peab olema koostatavate finantsaruannete tasandilt hinnatuna oluline.
Sarnaselt materiaalsete ja immateriaalsete põhivaradega on sedakaudu ka primaarseks otsustusaluseks vara(de kogumi) arvele võtmisel soetuseesmärk (pikaajaline või lühiajaline perspektiiv) ning sekundaarseks kriteeriumiks olulisus (ebaoluliste juhtude puhul on lubatud erandid – vt ka RPS § 29). Kuna tütarettevõtja puhul on võimalik eristada alusvara ja tuletisvara – mõjuvõimu tekkimine tütarettevõtte üle on võimalik nii ettevõtet (alusvara) omandades kui ka aktsiaid või osasid (tuletisvara) omandades – siis kajastamise erand võib tekkida ka asjaolust, et omandati küll valitsevat mõju tagav osa aktsiatest või osadest äriühingus (ettevõtjas), kuid ei omandatud ettevõtet (äritegevust) või valitsev mõju ettevõtte üle on ajutine. Seega osalus äriühingus on võimalik hankida nii äriühingu asutamise kui ka aktsiate või osade omandamise läbi, kuid tütarettevõtted tekivad või kaovad vaid läbi äriühenduste (tehingud ettevõtetega/äritegevustega).
Näiteks nn „riiulifirma“, millel puudub äritegevus, 100% hääleõigusega osaluse (aktsiate või osade) omandamisel ei oleks definitsioonide kohaselt tegemist tütarettevõtte omandamise ja tekkimisega, kuna soetatavat ettevõtet (äritegevust) omandamisel ei eksisteerinud. Kuni ettevõtte tekkimiseni või omandamiseni ei oleks sellise üksuse rida-realt konsolideerimine definitsioonide kohaselt põhjendatud (kuid oleks põhjendatud omandatud aktsiate või osade esitamine nt (muu lühi- või pikaajalise) finantsinvesteeringuna). Tavapäraselt ei põhjusta sellise üksuse rida-realt konsolideerimisega tekkiv väärkajastamine olulist viga, kuna aktsiate või osade omandamise ning ettevõtte tekkimise vahel olev ajaline nihe ei ole reeglina oluline ja/või rida-realt konsolideeritavad summad ei ole olulised.
Kirjeldatud duaalsuse kaudu on võimalikud ka erandid, kus soetatud äriühingut hoitakse pikaajaliselt, kuid äriühinguga omandatud ettevõtte üle valitsev mõjuvõim on plaanitud ajutisena (st ettevõte võõrandatakse nt tervikvarana või jagunemise kaudu). Sellistel juhtudel oleks põhjendatud aktsiate või osade esitamine nt (muu lühi- või pikaajalise) finantsinvesteeringuna, kuid ei oleks põhjendatud omandatud äriühingu varade ja kohustuste ning tulude ja kulude ning rahavoogude konsolideerimine rida-realt meetodit kasutades.
Täiendavate küsimuste korral või hea nõu saamiseks pöörduge otse BDO Eesti asjatundjate poole.
Loe ka varem ja hiljem ilmunud artikleid sel teemal SIIT