This site uses cookies to provide you with a more responsive and personalised service. By using this site you agree to our use of cookies. Please read our PRIVACY POLICY for more information on the cookies we use and how to delete or block them.
  • Osaühingu kohustuslik
    reservkapital,
    vajalik või mitte?
Artikkel:

Osaühingu kohustuslik reservkapital, vajalik või mitte?

23 aprill 2021

Sven Siling , Partner, Audit & Assurance Services, Certified Public Accountant, Certified Public Sector Accountant |
Sulev Luiga , Managing Partner, CEO |

Erinevalt aktsiaseltsidest ei sätesta äriseadustik osaühingutele reservkapitali moodustamise kohustust, kuid ajalooliselt võib selline nõue olla jäänud osaühingu põhikirja. Osaühingute puhul sõltub seega reservkapitali kasumieraldiste tegemise kohustuslikkus asjaolust, kas reservkapitali nõue on põhikirjas (veel) fikseeritud või (enam) mitte. Sedakaudu võivad näiteks osaühingud, millel reservkapitali nõuet põhikirjas ei eksisteeri, muudel võrreldavatel tingimustel osanikele rohkem dividende jagada.

Reservkapital moodustatakse majandusaasta kinnitatud kasumi eraldistest, raamatupidamises tehakse lausendid:

Lausend kasumi kinnitamisel:

Deebet

Aruandeperioodi kasum

Kreedit

Eelmiste perioodide jaotamata kasum

Majandusaasta puhaskasumi
summa

Lausend kasumieraldise reservkapitali siirdamisel:

Deebet

Eelmiste perioodide jaotamata kasum

Kreedit

Reservkapital

Reservkapitali siirdatava kasumieraldise summa

 

Aktsiaseltsidel on reservkapitali olemasolu kohustuslik, osaühingute puhul sätestatakse kohustus vajadusel põhikirjas. Kohustusliku reservkapitali suu­rus nähakse ette äriühingu põhikirjas ja põhikirja järgne reservkapital ei tohi olla väik­sem kui 1/10 osakapitalist. Äriseadustik nõuab reservkapitali olemasolul iga-aastasest kasumieraldistest (vä­he­malt 1/20 puhaskasumist) siirdada reservkapitali, kuni reservkapital saa­vu­tab oma põhikirjas ettenähtud suuruse (1/10 osakapitalist või suurem).

Arvestades kohustusliku reservkapitali kasutamise piiranguid, ei tundu osaühingus (põhikirja järgse) reservkapitali moodustamine mõistlik. Näiteks võib äriühingule võrreldava „rasvakihi“ moodustamiseks jätta ka lihtsalt sarnases summas dividende jagamata. Kohustusliku reservkapitali nõude fikseerimine põhikirjas peaks olema seega eelkõige dividendide jagamispiirangust huvitatud sihtrühmade (nt pikaajaliste eesmärkidega osanik(ud), võlausaldajad vt) nõue.

Juhul, kui juba olemasoleva reservkapitaliga osaühing soovib reservkapitali moodustamise kohustusest ja/või juba moodustatud reservkapitalist vabaneda, siis tuleb osanikul või osanikel oma otsusega kohustusliku reservkapitali olemasolu nõue põhikirjast kustutada. Põhikirja muudatuse järgselt siirdatakse olemasolev kohustusliku reservkapitali jääk jaotuskõlbuliku kasumi (eelmiste perioodide jaotamata kasumi) hulka ning edaspidi kasumieraldisi reservkapitali enam ei tehta. Olemasolev reservkapital siirdatakse eelmiste perioodide kasumite/kahjumite hulka põhjusel, et kohustuslikust reservkapitalist ei või (otse) teha osanikele väljamakseid – äriseadustiku nõuete kohaselt on kohustuslikku reservkapitali lubatud osanike otsusel kasutada (vaid):

  • kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud muude reservide arvelt;
  • osakapitali suurendamiseks (fondiemissiooni teel). Seejuures on võimalik kasutada ülekurssi, kui sellise võimaluse näeb ette äriühingu põhikiri.

Raamatupidamislausend põhikirjast reservkapitali nõude tühistamisel on sarnane kinnitatud kahjumi(te) katmisega reservkapitalist:

Lausend reservkapitali (põhikirja järgse nõude) tühistamisel:

Deebet

Reservkapital

Kreedit

Eelmiste perioodide jaotamata kasum

Reservkapitali summa

 

Et vabanenud summat osanikule/osanikele välja jagada, peavad osanikud aastaaruande või vahearuande kehtestatud korras kinnitama ning kinnitatud aruandest peab ilmnema jaotuskõlbuliku kasumi olemasolu. Jaotuskõlbulik kasum eksisteerib tavapäraselt juhul, kui aruandeperioodi kahjumid ei ületa varasemalt akumuleerunud kasumeid, millele liideti kohustusliku reservkapitali jääk. Lisaks võivad kasumi jagamisele saatuslikuks saada muud väljamaksed netovarast nagu näiteks oma osade tagasiostmine äriühingu enda poolt.

Laiemat pilti vaadates tundub reservkapitali nõude kaotamine osaühingu põhikirjast mõistlik ka juhul, kui vabanevat summat ei saa akumuleerunud kahjumite tõttu osanikule või osanikele jaotada. Sellisel juhul vähendab vabanev reservkapitali jääk akumuleerunud kahjumite summat. Väiksem akumuleerunud kahjumite summa tähendab aga, et muudel võrreldavatel tingimustel võib osaühing tulevikus varem ja rohkem dividende jagama hakata kui äriühing, mis kahjumeid reservkapitali arvelt ei katnud.

Juhul, kui Teil tekkis teema kohta täiendavaid küsimusi, pöörduga palun BDO spetsialistide poole.