Mitteresident ja maksuvaba tulu kasutamise võimalused

Alates 2022. aastast on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi residendist füüsilisel isikul sarnaselt Eesti residendiga õigus esitada väljamakse tegijale ehk tööandjale avaldus Eesti maksuvaba tulu rakendamiseks kuni 654 euro ulatuses (s.o alates 2023. aasta algusest) väljamakse tegemisel tema Eestis tulumaksuga maksustatavalt tulult kinnipeetava tulumaksu arvutamisel (2022. aasta lõpuni oli selleks summaks kuni 500 eurot). Võtame artiklis lühidalt kokku, kes on mitteresident maksustamise aspektist, millised on võimalused mitteresidendi maksuvaba tulu kasutamise osas ning mida sealjuures täpsemalt jälgima peaks.

Mitteresidendi mõiste

Kes siis mitteresident ikkagi Eesti maksustamise mõistes on? Mitteresident on füüsiline või juriidiline isik, kes maksab tulumaksu ainult Eesti tuluallikast saadud tulult. Siinkohal tuleks aga silmas pidada, millisest välisriigist isik saabub või millisesse riiki läheb ning kas teise riigiga on sõlmitud maksuleping ehk tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise leping. Seda eelkõige selleks, et vältida topeltresidentsust, st olukorda, kui isikut loetakse residendiks kahes riigis.

Maksu- ja Tolliamet on välja töötanud füüsilise isiku residentsuse määramise reeglid, mis on leitavad nende kodulehelt. Nende reeglite kohaselt on residentsuse määramise aluseks kolm kriteeriumit (elukoht Eestis; Eestis viibitud päevade arv järjestikuse 12 kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeva; Eesti diplomaat), millest juba ühe tingimuse täitumisel loetakse isik residendiks Eestis. Kui tingimused pole täidetud, siis jääb isik maksustamise mõttes mitteresidendiks.

Otsuse residendist mitteresidendiks (ja vastupidi) saamise osas teeb maksuhaldur. Selleks teavitab isik ise maksuhaldurit oma residentsuse muutumisega seotud asjaoludest ja esitab Maksu- ja Tolliametile füüsilise isiku residentsuse määramise vormi R (tulumaksuseadus § 6 lõige 6). Residentsuse määramise avaldust vormi R on kõige mugavam esitada alates 01.06.2022 e-teenuste keskkonnas e-MTA. Sisselogimisel on autentimiseks vajalik Eesti ID-kaardi, mobiil-ID, Smart-ID või Euroopa Liidu riigi e-ID olemasolu. Lisaks saab endiselt saata avaldust digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile emta@emta.ee või esitada avaldus isikule sobivaimas teenindusbüroos kohapeal.

Residentsust saab isik (aga ka tööandja) kontrollida kõige hõlpsamini Maksu- ja Tolliameti mitteresidentsuse päringu lehelt sisestades sinna isikule Eestis väljastatud isikukoodi, registrikoodi või mitteresidendi koodi.

Töötasude deklareerimiseks maksudeklaratsioonil TSD on vajalik isikukood. Eesti isikukoodi on võimalik taotleda lähimas maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses või välisriigis asuvas Eesti välisesinduses.

Mitteresidendi maksuvabastuse kasutamise võimalused

Mitteresidendil on Eestis maksukohustus vaid Eesti tulult. Kui mitteresidendi Eestis maksustatavatelt tuludelt on tulumaks Eestis või maksulepingus sätestatud määrades kinni peetud, siis ei ole mitteresidendil nimetatud tulude deklareerimise kohustust. Mitteresidendid deklareerivad ise Eestist saadud tulumaksuseaduse § 29 alusel maksustatava ettevõtlustulu ning vara võõrandamisest saadud kasu, samuti tulumaksuseaduse § 41 alusel maksustatava tulu, millelt tulumaksu pole kinni peetud. Topeltmaksustamist välditakse tema residendiriigis (Viide: Maksu- ja Tolliamet koduleht).

Alates 2022. aastast on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmesriigi residendist füüsilisel isikul sarnaselt Eesti residendiga õigus esitada väljamakse tegijale avaldus Eesti maksuvaba tulu (2023. aastal kuni 654 eurot) rakendamiseks väljamakse tegemisel tema Eestis tulumaksuga maksustatavalt tulult kinnipeetava tulumaksu arvutamisel ning vähendada seeläbi Eestis maksustatava tulu suurust. Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigid on kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ning lisaks Island, Liechtenstein ja Norra. Muude riikide mitteresidendid (näiteks Ameerika Ühendriikide, Kanada, Ukraina, Venemaa jne) Eestis maksustavast tulust mahaarvamisi teha ei saa ning seega ei saa ka rakendada maksuvaba tulu mahaarvamist teenitud töötasult väljamakse tegija juures.

Selleks, et mitteresident saaks kasutada Eestis teenitud töötasult maksuvabastust, tuleb mitteresidendil esitada koduriigi maksuhalduri poolt kinnitatud residentsustõend Eesti Maksu- ja Tolliametile. Tuleb tähele panna, et residentsustõendi vormil (TM3) peavad olema täidetud I, III ja V osa ning on oluline järgmine tekst: „The competent tax authority of the (riiginimetus) hereby certifies that the above mentioned person is a resident of (riigi nimetus) for treaty purposes (aasta ja/või periood)“. Residentsustõendi vormi TM3 asemel võib esitada ka samu andmeid sisaldava välisriigi maksuhalduri tõendi. Tõend tuleb saata allkirjastatult e-posti aadressile emta@emta.ee või postiga.

Mitteresidendi tööandja ehk väljamakse tegija deklareerib mitteresidendi Eestis maksustatava tulu vormi TSD lisal 2. Sellel lisal võetakse ka maksuarvutuses arvesse maksuvaba tulu, kui residentsustõend on esitatud. Seega peavad tõendi andmed olema sisestatud Maksu- ja Tolliameti andmebaasi enne TSD lisal 2 deklareerimist ning need andmed sisestab andmebaasi Maksu- ja Tolliameti maksuhaldur.

Füüsilise isiku residentsustõend kehtib reeglina kaksteist kuud ja kui tõendi kehtivus saab läbi, siis tuleb esitada uus. Kui töötaja residentsustõendit tööandjale esitanud ei ole, siis saab tööandja tõendi olemasolu ja kehtivust kontrollida mitteresidentsuse päringu abil. Juhul kui isikul on tõend Maksu- ja Tolliametile esitatud, on mitteresidentsuse päringu lehel näha tõendi algus ja lõpp.

Kogu tõendite kehtivuse ajalugu jääb mitteresidentsuse päringu lehel alles. Kui sisestada päringusse isiku isikukood ning tal on tõend Maksu- ja Tolliametile esitatud, siis on info leitav. Näitena on toodud Läti kodaniku info, kes on esitanud tõendi, et tal saaks rakendada maksuvaba tulu Eestis makstavale töötasule.

Näide 1

Mitteresidendist töötajale makstakse bruto töötasu 880€, mis deklareeritakse TSD lisal 2 väljamaksu liigiga 120. Väljamaksult peetakse kinni töötuskindlustusmakse 1,6% ning tulumaks.

Tulumaks töötasult:

(880€ - 14,08€) * 20%=173,18€

Palgapäeval makstakse töötajale:

880€ - 14,08€ - 173,18= 692,74€

Näide 2

Mitteresidendist töötajale, kes on esitanud Maksu-ja Tolliametile Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi residentsustõendi, makstakse töötasu brutosummas 880€. Töötaja on esitanud tööandjale maksuvaba tulu avalduse maksimummääras (2023. aastal 654€).

Tulumaks töötasult:

(880€ - 14,08€ - 654) *20%= 42,38€

Palgapäeval makstakse töötajale:

880€ -14,08€ - 42,38€= 823,54€

Mitteresidendi maksuvaba tulu summa deklareeritakse TSD lisal 2 liigiga 2155.

Kokkuvõtteks

Praktikas jääb välisriikidest saabuvatele töötajatele tihti arusaamatuks, et residentsuse registreerimine Maksu- ja Tolliametis (vormi R esitamine) on nende enda kohustuseks ja korrektse residentsuse tuvastamise aluseks. Tihtipeale ajatakse segamini vormi R esitamine Maksu- ja Tolliametile ning enda registreerimine rahvastikuregistris. Siinjuures tuleb tähele panna kindlasti seda, et enda registreerimine rahvastikuregistris ei tee töötajat veel Eesti residendiks maksustamise mõistes, samuti ei muuda residentsuse määramine kellegi kodakondsust. Residentsuse määramine on eelkõige vajalik just selleks, et saada maksuhalduri hinnang, kas tulumaksu makstakse ainult Eestis teenitavalt tulult (mitteresidendid) või kogu maailmas teenitavalt tulult (Eesti residendid). Tööandjad saavad siinjuures töötajatele abiks olla, et neid suunata ja juhendada, kuidas ja kuhu residentsuse vormi edastada ning seeläbi tagada palgaarvestuse korrektsuse ning õige deklareerimise juba töösuhte algusest.

Töötajate seisukohalt on vastav tulumaksuseaduse muudatus kindlasti positiivne, kuna võimaldab ka mitteresidendina kasutada maksuvaba tulu Eestis saadud töötasult ning seeläbi vähendada Eestis maksustatava tulu suurust sarnaselt residentidega. Teisalt aga, palgaarvestaja seisukohalt on alati oluline peale mitteresidendist töötaja maksuvaba tulu avalduse esitamist kontrollida üle, kas töötaja info on Maksu- ja Tolliameti residentsuse kontrolli lehel olemas. Vastasel juhul võib kaasneda lisatöö, kui arvestusel rakendatakse mitteresidendi puhul maksuvaba tulu, kuid deklaratsiooni esitades selgub, et töötaja ei ole oma residentsustõendit Maksu- ja Tolliametile esitanud või tõend ei kehti.

BDO Eesti palgaarvestuse äriliini töötajatel on kogemus ning teadmised antud teemaga seotud küsimustele vastamiseks ja nõustamiseks. Meie töötajad on spetsialiseerunud nüansirikkale palgaarvestusele ja meie spetsialistide igapäevatöö üheks osaks on kujunenud oma klientidele selgitada tulumaksuarvestuse loogikat. Kui soovid, et Sinu ettevõtte töötajate töötasud oleksid alati seadusi järgides arvestatud ja töötasudelt korrektselt maksuvabastused rakendatud, või kui Sul on küsimusi palgaarvestuse teemadel, võta ühendust meie äriliini spetsialistidega ja küsi konsultatsiooni juba täna.