Konsolideeritud finantsaruanded: Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruannetest I

Kuna valitseva mõjuvõimu all oleva üksiku majandusüksuse konsolideerimata finantsaruandeid on lihtsam manipuleerida kui kogu ühtse valitseva mõjuvõimu all oleva konsolideerimisgrupi koondfinantsaruandeid, siis asjatundlike kasutajate silmis on konsolideeritud tervikpilt väärtuslikum (ehk vähemal määral manipuleeritud).

Konsolideeritud finantsaruandluse koostamise kohustus on konsolideerival üksusel (emaettevõttel), kes on ise samas ka üheks konsolideerimisgrupi majandusüksuseks. Sedakaudu tekib konsolideeriva üksuse puhul alati lisaks küsimus või küsimused, kas tuleks koostada kahed aruanded - nii konsolideeritud kui ka konsolideerimata aruanded - või ainult ühed. Kui koostada kahed finantsaruanded, siis tuleb otsuste tegemise alusena määrata, millised lugeda „ametlikeks“ finantsaruanneteks. „Ametlike“ finantsaruannetena tuleb seejuures mõista finantsaruandeid, mille põhjal on õigustatud teha otsuseid nagu jagamiskõlbuliku dividendi suurus, netovara piisavus, hüvitiste või dotatsioonide suurus, finantseerimistingimuste täitmine/mittetäitmine jmt.

Näiteks: Mida arvata järgnevast situatsioonist – kas (doteerimis)otsuste tegemisel peaks lähtuma konsolideeriva üksuse konsolideeritud või konsolideerimata finantsaruannetest? Konsolideerimisgrupp osutab transporditeenuseid, mida tuleb riigil lepinguliselt doteerida kuni 5%-lise kasumlikkuse saavutamiseks. Konsolideerimisgrupi konsolideeriv üksus (emaettevõtja), mis on dotatsiooni saajaks, kirjeldab oma majandusaasta aastaaruande lisades: „Aruandeaasta tegevus oli jätkuvalt kahjumlik ning seetõttu 31.12.aaaa seisuga ei ületanud XXX AS netovara äriseadustikus nõutud miinimumi 25 000 eurot. XXX AS ei koosta konsolideeritud majandusaasta aastaaruannet raamatupidamise seaduse § 29 lõikes 10 kirjeldatud põhjustel ning esitab oma konsolideerimata aruannetes tütar- ja sidusettevõtteid soetusmaksumuse meetodil. Kui konsolideeritud majandusaasta aruanne koostataks, siis XXX AS netovara miinimumnõuded oleksid täidetud“. Seejuures konsolideerimisgrupis on kahjumlik (vaid) doteeritava teenuse osutamine, teenuse osutamisega seotud tegevused muudes konsolideerimisgruppi kuuluvates majandusüksustes on ajalooliselt (üli)kasumlikud.  

Eri (riikide) aruandlustavad „tähtsustavad“ konsolideeriva üksuse konsolideeritud ja konsolideerimata aruandeid erinevalt. Tihti on valikud seotud ka asjaoludega, mis tulenevad (ajaloolistest) maksude ja/või (ettevõtlus)statistika kogumise süsteemidest ja tavadest. Lihtsustatult on kasutatavaid aruandlusviise võimalik kirjeldada järgnevalt:

• konsolideeritud finantsaruanded on konsolideeriva üksuse ametlikeks finantsaruanneteks ning konsolideerival üksusel konsolideerimata finantsaruannete koostamise ja esitamise (täiendavat) kohustust ei ole – hinnanguid ja otsuseid tehakse konsolideeritud näitajatele tuginedes;
• konsolideeritud finantsaruanded on küll konsolideeriva üksuse ametlikeks finantsaruanneteks, kuid konsolideeriv üksus peab esitama ka konsolideerimata finantsaruanded (nn „nelja tulba“ aruanded, kus konsolideeritud ja konsolideerimata andmed aruandeperioodi ja võrdlusperioodi kohta esitatakse paralleelselt) – hinnangud ja otsused võivad olla nii konsolideeritud näitajate kui ka konsolideerimata näitajate põhised;
• konsolideeritud finantsaruanded on küll konsolideeriva üksuse ametlikeks finantsaruanneteks, kuid konsolideeriv üksus peab esitama konsolideerimata finantsaruanded konsolideeritud finantsaruannete lisa(de)na – hinnangud ja otsused saavad olla pigem konsolideeritud näitajate põhised;
• ametlikeks finantsaruanneteks on konsolideerimata aruanded, kuid konsolideeriv üksus peab esitama konsolideeritud finantsaruanded konsolideerimata finantsaruannete lisa(de)na – hinnangud ja otsused saavad olla pigem konsolideerimata näitajate põhised;
• konsolideerimata finantsaruanded on konsolideeriva üksuse ametlikeks finantsaruanneteks ning konsolideerival üksusel konsolideeritud finantsaruannete koostamise ja esitamise (täiendavat) kohustust ei ole - hinnanguid ja otsuseid tehakse konsolideerimata näitajatele tuginedes.

Eesti aruandlustava on seejuures üles ehitatud viisil, kus konsolideeritud finantsaruanded on küll konsolideeriva üksuse ametlikeks finantsaruanneteks, kuid konsolideeriv üksus peab esitama konsolideerimata finantsaruanded konsolideeritud finantsaruannete lisa(de)na. Konsolideeritud finantsaruanded (põhiaruanded) võimaldavad sedakaudu koos konsolideeriva üksuse konsolideerimata finantsaruannetega (põhiaruannete lisad) vastata küsimustele:

• kas konsolideerimisgrupi finantspositsioon (netovara) aruandepäeval on parem või halvem kui konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) konsolideerimata finantspositsioon;
• kuidas konsolideerimisgrupi finantspositsioon aruandeperioodil muutus võrrelduna konsolideeriva üksuse konsolideerimata finantspositsiooniga;
• kas konsolideerimisgrupi aruandeperioodi tegevused (finantstulemused ja/või rahavood) tervikuna on olnud tulemuslikumad või vähem edukamad kui konsolideeriva üksuse konsolideerimata tegevused:
  • müügitulemused paremad või kehvemad;
  • ärikasumlikkus parem või tagasihoidlikum;
  • äritegevuse netorahavood positiivsemad või negatiivsemad jmt.

Näiteks: Ilmselt kujuneksid asjatundliku finantsaruannete kasutaja hinnangud ja/või kindlustunne erinevateks situatsioonides, kus:

• emaettevõtte ja konsolideerimisgrupi netovarad olid aruandepäeval positiivsed (ja ületasid nõutavat miinimumi) versus emaettevõtte netovara oli positiivne, kuid konsolideerimisgrupi netovara negatiivne (ja väiksem kui lubatav miinimum); või
• emaettevõtte ja konsolideerimisgrupi netovarad aruandeperioodil kasvasid versus emaettevõtte netovara aruandeperioodil kasvas, kuid konsolideerimisgrupi netovara kahanes; või
• konsolideerimisgrupi majandusüksuste lisapanus konsolideeriva üksuse tegevustesse on märkimisväärne ja positiivne versus konsolideerimisgrupi majandusüksuste lisapanus konsolideeriva üksuse tegevustesse on märkimisväärne ja negatiivne; või
• jne.

Kuna konsolideerivate üksuste puhul on võimalikud erinevad valikud – konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded -, siis on hindamis- ja otsustusaluste ühtlustamiseks seadusandluses tihtipeale fikseeritud, millest lähtuda. Iseküsimuseks on seejuures, kas sellised seadusesätted ka tegelikult toetavad laiemalt valitud põhikäsitlusviisi (konsolideeritud või konsolideerimata finantsaruanded) või mitte. Ainult konsolideeritud aruannete kasutamise teeb keeruliseks eelkõige seadusenõuetest tulenevate õiguste ja kohustuste (st pädevusulatuse) jagamise probleemistik konsolideeriva üksuse (juht- ja kontrollorganite) ja konsolideeritavate üksuste (juht- ja kontrollorganite) vahel – , sest konsolideeritavas üksuses tehtavad otsused ja vead mõjutavad tahes-tahtmata ka konsolideeriva üksuse konsolideeritud finantsaruandeid.

Täiendavate küsimuste korral või hea nõu saamiseks pöörduge otse BDO Eesti asjatundjate poole.

Loe ka varem ja hiljem ilmunud artikleid sel teemal SIIT