Konsolideeritud finantsaruanded: Raamatupidamisliku firmaväärtuse arvutamisest

Artiklis „Konsolideeritud finantsaruanded: Äriühendusest ning ettevõtte üleminekust“ käsitlesime raamatupidamisliku firmaväärtuse tekkimise aluseid – firmaväärtuse tekkeks on vajalik tehing või tehingute jada, mida saab käsitleda äriühendusena. Tehingu(te)st, mis ei ole käsitletavad äriühendusena, raamatupidamislikku firmaväärtust ei teki.

Majandusüksuse üle valitseva mõjuvõimu tekkimise ajahetk (konkreetne kuupäev; ka soetushetk ja/või omandamishetk) on edasise käsitlemise seisukohalt oluline, sest läbi äriühendluse tekkis siis (omandatud ja/või ühendatud) üksuse varade ja kohustiste üle valitsev mõjuvõim. Valitsev mõjuvõim on (aga läbi bilansis kajastatavate varade definitsiooni – vt ka RPS §3) aluseks varade kajastamisel bilansis, sh ka konsolideeritud bilansis.

Valitseva mõjuvõimu tekkimise hetk, mis on erinev aruandeperioodi (sh majandusaasta) alguse või lõpu kuupäevast, määrab ka vajaduse kasutada aruandeperioodi sisest finantsinfot - aruandeperioodi siseseid finantsaruandeid ehk vahearuandeid:

Firmaväärtuse arvutus puudutab sedakaudu ja vajab otsesemalt informatsiooni vähemalt kahe majandusüksuse raamatupidamisarvestusest (ja/või -aruandlusest):

  1. Valitseva mõjuvõimu (kontrolli) omandanud majandusüksus (tavapäraselt emaettevõte ja/või ühendav ettevõte) ning
  2. Üksus, mille üle valitsev mõjuvõim tekkis (tütarettevõte ja/või ühendatav ettevõte).

Valitseva mõjuvõimu tekkimise hetke finantsinformatsioon - omandamishetke vahearuanded – on seejuures kriitiliselt olulisemad üksuse kohta, mille üle valitsev mõjuvõim tekkis, sest konsolideeriva üksuse (emaettevõtte ja/või ühendava ettevõtte) aruandeperioodi finantsinformatsiooni (konsolideeritud) finantsaruandluse koostamiseks ei pea hakkama „poolitama“, st jagama omandamiseelse perioodi ja omandamisjärgse perioodi vahel.

Näide: AS E ja OÜ T majandusaastateks on kalendriaasta (01.01.-31.12.). AS E omandas OÜ-s T 100%-lise osaluse 13.06.202X. Osaluse omandamist käsitleti valitseva mõjuvõimu tekkimisena (OÜ T osade kaudu OÜ T äritegevuse üle) läbi äriühenduse. Mõlemad äriühingud jätkasid valitseva mõjuvõimu tekkimise järgselt iseseisvate raamatupidamiskohuslastena (st neid ei ühendatud ja on kaks eraldiseisvat raamatupidamist).
13.06.202X seisuga tekkis AS-l E sedakaudu tütarettevõtja (OÜ T) ning konsolideeritud finantsaruannete koostamise ja esitamise kohustus. Tütarettevõtja OÜ T aruandeperioodi (01.01.202X-31.12.202X) tuludest ja kuludest (ning rahavoost) tuleks konsolideerida (vaid) perioodi alates 13.06.202X tulud ja kulud (ning rahavood). Konsolideerimise alustamiseks on vajalikud aruandeperioodi sisesed finantsaruanded – vahearuanded 13.06.202X seisuga. Praktilistest kaalutlustest lähtuvalt tavapäraselt 13.06.202X seisuga vahearuandeid koostama ei hakata, küll aga on tavapäraselt suhteliselt lihtsalt võimalik saada OÜ T vahearuandeid  kuu lõpu 01.06.202X (31.05.202X) ja/või 30.06.202X (01.07.202X) seisu(de)ga ning neid ka praktikas (konsolideeriva üksuse) arvestuse ja aruandluse korraldamisel kasutatakse.

NB! Tegelikust valitseva mõjuvõimu hetkest erineva hetke finantsaruandluse kasutamine põhjustab konsolideeritud finantsaruannetes olulisema või vähemolulisema vea (OÜ T omakapitalide ehk netovara erinevuste mõju). Vea suurus on määratav OÜ T korrigeeritud netovarade (omakapitali) erinevusena kasutatud finantsaruandes versus valitseva mõjuvõimu hetke aruandes (meie näites siis OÜ T korrigeeritud netovara 01.06.20X1 seisuga või 30.06.20X1 seisuga (sõltuvalt kumb valiti) versus OÜ T (hinnanguline) korrigeeritud netovara 13.06.202X seisuga.

 

OÜ T korrigeeritud omakapital ehk netovara kasutatud vahearuande seisuga

OÜ T korrigeeritud omakapital ehk netovara 13.06.202X seisuga

Erinevus (viga)

01.06. versus 13.06.

106 000 eurot

100 000 eurot

Kasutatav netovara tegelikust suurem (+6 000 eurot)

30.06. versus 13.06.

99 000 eurot

100 000 eurot

Kasutatav netovara tegelikust väiksem

(- 1 000 eurot)

 

Tekkiv viga mõjutab ka järgnevaid aruandeperioode (nt läbi firmaväärtuse amortisatsiooniarvestuse), seetõttu on vajalik valida vahearuanne, mis oleks võimalikult ligilähedane tegeliku valitseva mõjuvõimu tekkimise hetke seisule (st netovara erinevus oleks võimalikest kõige ebaolulisem) või siis tuleks vajadusel arvutustes täiendavalt kasutatavat OÜ T vahearuandes kajastatud netovara korrigeerida, et olulise vea tekkimist välistada. Meie näites põhustaks väiksema vea 30.06.202X vahearuannete kasutamine.

Firmaväärtuse suurus selgitatakse arvutus(te)ga, mida kutsutakse ostuanalüüsiks. Ostuanalüüsi koostajaks on „ostja“ ehk valitseva mõjuvõimu omandanud majandusüksus. Ostuanalüüsi arvutus(t)e sisu ja teostamise viis kasutamisotstarbest ei sõltu, kuid ostuanalüüsi tulemuste kajastamine on erinev sõltuvalt, kas:

a. ostuanalüüsi tulemusi kasutatakse investeeringu kajastamisel emaettevõtja konsolideerimata finantsaruannetes või

b. ostuanalüüsi tulemusi kasutatakse konsolideeritud finantsaruannete (või ühendatud finantsaruannete) koostamisel.

Ostuanalüüs ehitatakse matemaatiliselt üles äriühendusse panustatud (neto)vara ning äriühendusega omandatud (neto)vara võrdlusena, kusjuures eeldatakse, et üldreeglina vahetatakse tehingu (või tehingute jada) teinud sõltumatute osapoolte vahel võrdseid panuseid. Sedakaudu:

Äriühendusse panustatud (neto)vara ehk äriühenduses tehtud investeeringu soetusmaksumus, mis kajastub valitseva mõjuvõimu omandanud majandusüksuse konsolideerimata bilansis

=

Äriühenduses saadud (neto)vara
ehk varad ja kohustised, mida äriühenduse tulemusena konsolideerima hakatakse, sh:

  • üksuse, mille üle tekkis valitsev mõjuvõim, õiglasele väärtusele korrigeeritud varad ja kohustised (korrigeeritud netovara) valitseva mõjuvõimu tekkimise hetkel –> kajastuvad sama või erineva väärtusega omandatud üksuse bilansis;
  • täiendavad varad ja kohustised, mis seoses äriühendusega arvele võetakse –> ei kajastu omandatud üksuse bilansis, kuid on varadeks ja kohustisteks omandaja jaoks
    • sh. Omandatud üksuse firmaväärtus jt.

ehk omandamise (valitseva mõjuvõimu tekkimise) hetkel:

investeeringu soetusmaksumus (INV) =
omandatud üksuse korrigeeritud netovarad (TNV0) + omandatud üksuse firmaväärtus (TFV)

ning

INV-TNV0=TFV või INV-TFV=TNV0, samuti ka INV- TNV0-TFV=0.

Näide: Kui 13.06 202X äriühenduse käigus tehtud investeeringu (omandatud OÜ T osad) soetusmaksumus oli 150 000 eurot ning ostuanalüüsis kasutatud omandatud üksuse korrigeeritud netovara (varad ja kohustised kokku) ilma firmaväärtuseta oli 99 000 eurot, siis:

  • OÜ T omandamisega tekkinud (positiivne) firmaväärtus on 51 000 eurot (150 000-99 000).

ning

  • AS E konsolideerimata bilansis kajastuvad OÜ T osad soetusmaksumusega 150 000 eurot, ning see summa sisaldab (amortiseerimata) firmaväärtust 51 000 eurot. Edasine kajastamine AS E konsolideerimata finantsaruannetes sõltub valitud arvestusmeetodist ning kasutatavast finantsaruandluse standardist;
  • AS E konsolideeritud bilansis:

(a) konsolideeritakse OÜ T bilansis olnud varad ja kohustised rida-realt meetodil (väärtustega OÜ T raamatupidamisarvestuses ja -aruandluses);

(b) OÜ T varade ja kohustiste (raamatupidamis)väärtusi korrigeeritakse ostuanalüüsis leitud/fikseeritud väärtuse muutuste mõjude ulatuses;

(c) võetakse arvele ostuanalüüsi käigus leitud täiendavad varad ja kohustised (ostuanalüüsis fikseeritud väärustes);

seejuures meie näites omandamishetke seisuga (a)+(b)+(c)= 99 000 eurot.

(d) võetakse arvele firmaväärtus, mis meie näites omandamishetke seisuga (kuna amortisatsioon ja väärtuse vähenemine omandamishetkel=0) on 51 000 eurot;

(e) firmaväärtuse arvelevõtmise järgselt elimineeritakse allesjäänud investeeringu väärtus (INV-TFV) omandatud üksuse omandamishetke netovara TNV0 vastu.

kuna INV-TFV=TNV0, siis omandamishetke seisuga omandatud üksuse netovara mõju konsolideeritud netovarale on 0 (ehk INV-TFV-TNV0=0; sel hetkel panustati samavõrra kui vastu saadi) ning omandatud üksus hakkab konsolideeritud netovara mõjutama omandamishetke järgselt (konsolideeritava osa kaudu ehk mõju konsolideeritud netovarale =TNV1-TNV0, kus TNV0 on (OÜ T) omandamishetke korrigeeritud netovara ning TNV1 on (OÜ T) mingi hilisema aruandeperioodi lõpu korrigeeritud netovara).

Kasutusotstarve määrab ostuanalüüsi vajaliku detailsuse – konsolideerimata aruandluse/kapitaliosaluse meetodi tarbeks kasutatav võib olla küllaltki üldine, samas kui konsolideerimisel kasutatav ostuanalüüs peab lõppkokkuvõttes võimaldama konsolideeritavate üksuste finantsinfost koostada konsolideeritud finantsaruandeid ning finantsaruannete lisasid rida-realt ühendatuna. Sedakaudu peaks ostuanalüüs minimaalselt, kuid asjakohaselt piisava detailsusega sisaldama:

Panus üksuse omandamiseks/investeeringu soetusmaksumus

INV

Omandatud üksuse bilansiline netovara (varad ja kohustised) valitseva mõjuvõimu tekkimisel

BNV0

Üksuse bilansis kajastuva netovara (varade ja kohustiste) õiglasele väärtusele korrigeerimise mõju

+/- NV01

Üksuse bilansis mitte kajastuvate varade ja kohustiste õiglases väärtuses arvelevõtmise mõju

+/- NV02

Üksuse korrigeeritud netovara õiglases väärtuses valitseva mõjuvõimu tekkimisel
=BNV0+/-NV01+/-NV02

TNV0

Omandatud üksuse raamatupidamislik firmaväärtus õiglases väärtuses

TFV

 

Juhul, kui Teil tekib teema kohta täiendavaid küsimusi, palun pöörduge BDO ekspertide poole.

Loe ka varem ja hiljem ilmunud artikleid sel teemal SIIT

 

See All