Majandusüksuste tegutsemisvormid, nõuded netovarale ning väljamaksed omakapitalist I
Majandusüksuste tegutsemisvormid, nõuded netovarale ning väljamaksed omakapitalist I
Nõuded majandusüksuste minimaalsele põhikapitalisummale
Tuntuimad, kuid mitte ainukesed võimalikud vormid (äri)ideede elluviimisel, on Eestis ilmselt osaühing ja aktsiaselts. Vaadates valikute teemale laiemalt, siis tegevusvormi valiku üldisemaid kriteeriumeid võib jagada spetsiifilisemate tunnuste alusel mitmeti.
Tegutseda on võimalik:
(Äri)ideede elluviimisel võiks tegevusvormi valiku lihtsustatud ”menüü” Eestis välja näha alljärgnev:
Sellised spetsiifilised seadustes ja/või põhikirjas määratud tegutsemisalused määravad tihtipeale küllaltki üheselt ära, mis konkreetset tegevusvormi kasutades on asutajatel, omanikel ja/või juht- ja kontrollorganite liikmetel võimalik ning mis ei ole võimalik teha, et tegevused oleks seadustega kooskõlas Samuti selle, millised õigused ja õigustatud ootused on üldsusel, investoritel ning võlausaldajatel asutajatele, omanikele, ja/või juht- ja kontrollorganite liikmetele. Põhikirjas on võimalik seadusesätteid täpsustada ning seadustes käsitlemata teemasid ”lahti kirjutada”, kuid ei ole võimalik seaduste nõudeid ”üle kirjutada”. Näiteks toetajatele tulumaksusoodustust pakkuva MTÜ asutajad ”pääsevad” asutajatele dividendide jagamise murest – valides MTÜ tegutsemisvormi, ei ole võimalik asutajatele tegutsemisel akumuleerunud omakapitalist dividende maksta. Sedakaudu vajab tegevusvormi valik eelnevat sisulisemat analüüsi ning tegevuspõhimõtete ning -eesmärkidega sobitamist.
Kui majandusüksuse raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhimõtted fikseerivad tavapäraselt raamatupidamise seadus ning finantsaruandluse standardid, siis raamatupidamise ja aruandluse korraldamisega seotud täiendavaid tegutsemise põhimõtteid-nõudeid tasub otsida tegevusi reguleerivatest seadustest ning majandusüksuse põhikirjast, sealhulgas lisaks töö- ja maksuseadustele:
Füüsilise isikuna tegutsedes tasub täiendavalt mõista, et arvestuse ja aruandluse ettevõtluse eristamine igapäevaelust on vajalik ning mõistlik – vt ka MTA kodulehele.
Tegutsemisvormi valikul on üheks oluliseks kriteeriumiks ka hilisem võimalus (või siis võimaluse puudumine) tegevusvormi ümberkujundamiseks (näit. aktsiaseltsist osaühinguks) ning ühendamiseks või jagunemiseks mõne teise tegevusvormi tekkimisega. Samuti tasub tähelepanu pöörata piirangutele investeerimistegevustes (laenude ja tagatiste andmine, osaluste omandamine teistes majandusüksustes jt).
Tegutsemispõhimõtete piirangute hulgas ei ole erandiks ka finantsjuhtimislikud-raamatupidamislikud teemad, ka neid mõjutab tegevusvormi valik. Finantsjuhtimislikult-raamatupidamislikult on tegutsemisvormide juures põnevamateks just omakapitali (netovara) ning investeerimis-finantseerimistegevusi puudutavateks valdkondadeks näiteks:
Olulisuse printsiibist lähtudes ning ülevaatlikkuse parandamiseks võib avada täiendavaid (ala)kirjeid ning kirjeid kohaselt ümber nimetades ka koondada. Täiendavad omakapitali kirjed viitavad võimalusele, et majandusüksuse netovara suureneb või väheneb lisaks põhikapitali sissemaksetele ja aruandeperioodi(de) tulemustele ka mingite täiendavate (lubatud) omakapitalitehingute tulemusena.
Silmaringi laiendamiseks tutvu ka meie varasemalt käsitletud teemadega seotud artiklitega:
Omakapitalist: Miks ülekurssi ei maksta välja?
Netovarast ei piisa: (vabatahtliku) omakapitalireservi loomiseks vajalik põhikirjamuudatus
Osaühingu kohustuslik reservkapital, vajalik või mitte?
Eraldised (võõrkapital), reservid (omakapital) ning nende moodustamise ja kasutamise raamatupidamislikest alustest
Majandusüksuse põhikapitali (näit. osa- või aktsiakapitali) miinimumnõuded on olulised majandusüksuste puhul, kus asutajatel, liikmetel või omanikel on piiratud vastutus (st nad ei vastuta majandusüksuse kohustuste eest isikliku varaga) ning samas on lubatud neile majandusüksuse varasid teatud tingimustel välja jagada. Võlausaldajate ning avalikkuse huvides on sellistel juhtudel, et üksuse tegutsemise tarbeks oleks tagatud ka mingi konkreetsem omakapitali (miinimum)summa. Sedakaudu on piiratud vastutusega ning omakapitalist väljamakseid teha lubavate majandusüksuste tegevusvormide põhikapitali miinimumnõue üheks osaks minimaalse omakapitali (netovara) tagamisel.
Eelnevast tulenevalt puudutab majandusüksuse põhikapitali miinimumnõue eelkõige aktsiaseltse (ka Euroopa äriühinguid (SE)), osaühinguid ning tulundusühistuid (aktsiaseltsi aktsiakapitali ning osaühingu ja tulundusühistu osakapitali (miinimum)nõudeid):
Aktsiaselts. Äriseadustiku nõuete kohaselt peab seltsi aktsiakapital olema vähemalt
25 000 eurot, tegelik aktsiakapitali suurus (st 25 000 eurot või suurem) fikseeritakse aktsiaseltsi põhikirjas. Eestis tegutsevad aktsiaseltsid jagunevad:
Osaühing. Osaühingute minimaalse osakapitali nõuet ei ole erinevalt varasemast (2500 eurot) enam otseselt fikseeritud. Miinimumnõue 0,01 eurot (1 eurosent) tuleneb osa lubatud minimaalsest nimiväärtusest – seega saab osaühingu osakapital olla 0,01 eurot või suurem ning see fikseeritakse konkreetsemalt ühingu põhikirjas. Raamatupidamisaruannete koostamisel on seega vajalik osakapitali ümardamine – näiteks osakapital suurusega kuni 0,49 eurot ümardatakse 0 euroks. Äriseadustikus on kehtestatud erinõudeid osaühingutele, mille osakapital on suurem kui 10 000 eurot või suurem kui 25 000 eurot – selliste ühingute asutamisel tasub kindlasti nõuetega tutvuda ning alternatiivina kaaluda kindlasti ka sissemaksete tegemist ülekursiga.
Osaühing võib emiteerida eriliigilisi osasid, sh erineva nimiväärtusega ja/või õigustega osaseeriaid. Erinevalt aktsiaseltsidest võib igal osanikul tavapäraselt olla vaid üks samast liigist osa, täiendava sama liiki osa omandamisel ühendatakse sama liiki osad ning suureneb vastavalt seda liiki osa nimiväärtus. See nõue on oluline, kui esitatakse emiteeritud osade arvu või ka omandatud osade arvu.
Osaühingu osanike nimekirja (osaraamatut) võib (kuid ei pea) pidama Eesti väärtpaberite registri pidaja - Nasdaq CSD SE (registrikood 40003242879). Kui pidamine ei ole usaldatud registrile, siis on nimekirja pidamise kohustus osaühingu juhatusel.
Oluliseks muudatuseks võrreldes varasemaga on ka nn ”sissemakseta osaühingute” võimaluse kadumine – varasemalt nii loodud osaühingute tegevusvorm tasub seadusega kooskõlla viia. Ühtlasi on sedakaudu kadunud vajadus ka piirata sellist tüüpi osaühingute kasumijagamist (sellist tüüpi osaühingutele kehtis enne sissemakse tegemist dividendide jagamise keeld).
Usaldusühing. Usaldusühingu puhul registreeritakse põhikapitalina (osakapitalina) usaldusosaniku poolt ühingusse tehtud sissemakse, selle miinimumsuurust äriseadustik ei fikseeri. Seega fikseeritakse sissemakse suurus asutamisdokumentides ja/või põhikirjas ning seal võib (kuid ei pea) fikseerida ka täisosanikule sissemakse tegemise kohustuse. Täisosanikule sissemakse tegemise kohustuse fikseerimine ei ole tavapäraselt vajalik, kuna täisosanik vastutab ühingu kohustuste eest nagunii ka kogu oma isikliku varaga.
Täisühing. Täisosanikule sissemakse tegemise kohustuse fikseerimine ei ole tavapäraselt vajalik, kuna täisosanik vastutab ühingu kohustuste eest nagunii ka kogu oma isikliku varaga.
Tulundusühistu. Ühistule kohaldatakse äriseadustikus osaühingu kohta sätestatut, kui tulundusühistuseadusest ei tulene teisiti. Ühistu võib asutada vähemalt kaks isikut. Asutajaks võib olla füüsiline või juriidiline isik, pärast ühistu registreerimist võib ühistu hakata võtma liikmeid, kelleks võib astuda füüsiline isik või juriidiline isik. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjaga sätestatud korras. Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga ning ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest, kui seda ei ole teisiti määratud ühistu põhikirjaga. Põhikirjaga võib ette näha, et liikmed vastutavad ühistu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga (täielik isiklik vastutus) või põhikirjaga kindlaksmääratud ulatuses (lisavastutus). Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest, peab osakapital olema vähemalt 2 500 eurot. Kui põhikirjaga on ette nähtud ühistu liikmete lisavastutus, peab liikmete lisavastutuse summa olema vähemalt 2 500 eurot.
Järgnevates artiklites:
Juhul, kui Teil on teema kohta täiendavaid küsimusi, palun pöörduge BDO ekspertide poole.
| Isikud | Kasumi (mitte) taotlemine ja (mitte) jagamine | Asutajate, liikmete ja/või omanike vastutus | Jne. |
| Füüsiline isik (näit. FIE Opskar (füüsilisest isikust ettevõtja)) |
Kasumit mittetaotlev üksus (näit. MTÜ Opskar (mittetulundusühing)) |
Piiramata vastutusega üksus (näit. TÜ Opskar (täisühing)) |
Jne. |
| Juriidiline isik (näit. UÜ Opskar (usaldusühing)) |
Kasumit taotlev üksus (näit TÜ Opskar (tulundusühistu) |
Piiratud vastutusega üksus (näit. AS Opskar (aktsiaselts)) |
Jne. |
(Äri)ideede elluviimisel võiks tegevusvormi valiku lihtsustatud ”menüü” Eestis välja näha alljärgnev:
- füüsilise isikuna füüsilisest isikust ettevõtja (FIE),
- juriidilise isikuna
- mitte-äriühinguna
- mittetulundusühing (MTÜ),
- sihtasutus (SA),
- korteriühistu (KÜ),
- äriühinguna
- tulundusühistu (TÜ), ka tarbijate ühistu, jt),
- täisühing (TÜ),
- usaldusühing (UÜ),
- osaühing (OÜ),
- aktsiaselts (AS), ka Euroopa äriühing (SE),
- (välismaa äriühingu) filiaal.
- mitte-äriühinguna
Sellised spetsiifilised seadustes ja/või põhikirjas määratud tegutsemisalused määravad tihtipeale küllaltki üheselt ära, mis konkreetset tegevusvormi kasutades on asutajatel, omanikel ja/või juht- ja kontrollorganite liikmetel võimalik ning mis ei ole võimalik teha, et tegevused oleks seadustega kooskõlas Samuti selle, millised õigused ja õigustatud ootused on üldsusel, investoritel ning võlausaldajatel asutajatele, omanikele, ja/või juht- ja kontrollorganite liikmetele. Põhikirjas on võimalik seadusesätteid täpsustada ning seadustes käsitlemata teemasid ”lahti kirjutada”, kuid ei ole võimalik seaduste nõudeid ”üle kirjutada”. Näiteks toetajatele tulumaksusoodustust pakkuva MTÜ asutajad ”pääsevad” asutajatele dividendide jagamise murest – valides MTÜ tegutsemisvormi, ei ole võimalik asutajatele tegutsemisel akumuleerunud omakapitalist dividende maksta. Sedakaudu vajab tegevusvormi valik eelnevat sisulisemat analüüsi ning tegevuspõhimõtete ning -eesmärkidega sobitamist.
Kui majandusüksuse raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhimõtted fikseerivad tavapäraselt raamatupidamise seadus ning finantsaruandluse standardid, siis raamatupidamise ja aruandluse korraldamisega seotud täiendavaid tegutsemise põhimõtteid-nõudeid tasub otsida tegevusi reguleerivatest seadustest ning majandusüksuse põhikirjast, sealhulgas lisaks töö- ja maksuseadustele:
- äriseadustikust (täisühingud (TÜ), usaldusühingud (UÜ), osaühingud (OÜ), aktsiaseltsid (AS), välismaa äriühingu filiaal);
- mittetulundusühingute seadusest (mittetulundusühingud (MTÜ));
- sihtasutuste seadusest (sihtasutused (SA));
- korteriomandi- ja korteriühistuseadusest (korteriühistud (KÜ));
- tulundusühistuseadus (tulundusühistud (TÜ));
- Euroopa Liidu Nõukogu määrusest (EÜ) nr 2157/2001 ja rakendamisaktidest (Euroopa äriühing (SE)),
- jt.
Füüsilise isikuna tegutsedes tasub täiendavalt mõista, et arvestuse ja aruandluse ettevõtluse eristamine igapäevaelust on vajalik ning mõistlik – vt ka MTA kodulehele.
Tegutsemisvormi valikul on üheks oluliseks kriteeriumiks ka hilisem võimalus (või siis võimaluse puudumine) tegevusvormi ümberkujundamiseks (näit. aktsiaseltsist osaühinguks) ning ühendamiseks või jagunemiseks mõne teise tegevusvormi tekkimisega. Samuti tasub tähelepanu pöörata piirangutele investeerimistegevustes (laenude ja tagatiste andmine, osaluste omandamine teistes majandusüksustes jt).
Tegutsemispõhimõtete piirangute hulgas ei ole erandiks ka finantsjuhtimislikud-raamatupidamislikud teemad, ka neid mõjutab tegevusvormi valik. Finantsjuhtimislikult-raamatupidamislikult on tegutsemisvormide juures põnevamateks just omakapitali (netovara) ning investeerimis-finantseerimistegevusi puudutavateks valdkondadeks näiteks:
- majandusüksuse põhikapitali (näiteks osa- või aktsiakapitali) (miinimum)nõue;
- majandusüksuse netovara (omakapitali) (miinimum)nõue;
- nõuded (omakapitali) reservide moodustamisele ning kasutamisele;
- piirangud omanikele või asutajatele otseselt või kaudselt tehtavatele väljamaksetele omakapitalist (dividendid, laenud, garantiid, tagatised, aga ka teatud tüüpi varade kapitaliseeritud jääk jt.).
| OMAKAPITAL: | |
| Vähemusosalus |
Esitab emaettevõtja konsolideeritud bilansis spetsiifilist osa konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtete netovarast, mis ei ole otseselt ega kaudselt omistatav emaettevõttele – see on vähemusaktsionäride ja/või vähemusosanikele omistatav osa tütarettevõtjate netovarast. Kirjet „Vähemusosalus“ kasutatakse ainult konsolideeritud aruandluses. |
| Aktsiakapital |
Registreeritud aktsiate nimiväärtuste summa (juhul kui aktsial on nimiväärtus -vt ka ÄS § 2221) vastasel korral registreeritud aktsiakapitali summa. Aktsiakapitali summa muutub registreeritud aktsiate arvu ja/või nimiväärtuste muutmise registreerimisega. Muudatus on registreeritud kui asjakohane kanne on tehtud äriregistrisse ning aktsiaraamatusse. |
| Registreerimata aktsiakapital | Otsustatud ja sissemakstud, kuid registreerimata aktsiad nimiväärtuses. „Registreerimata“ tähendab siinkohal situatsiooni, kus aktsionäri(de) otsus(ed) on tehtud ning seltsile on emiteeritud aktsiate eest vara laekunud/üle antud, kuid äriregistri kannet ei ole veel tehtud. |
| Ülekurss (aažio) | Aktsiate emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu; omaaktsiatega teostatud tehingute (positiivne) tulemus. Aazhio tekkimise ja kasutamise alused fikseerib äriseadustiku § 225 (osaühingute korral §155). |
| Oma aktsiad | Omakapitali vähendav miinusega kirje (kontrapassiva), mis kajastab aktsiaseltsi poolt omandatud omaaktsiate tagasisoetuse tulemust. |
| Kohustuslik reservkapital | Äriseadustiku nõuetele vastavalt moodustatud kohustuslik reservkapital. Äriseadustik kasutab nimetust „Reservkapital“ (vt ka ÄS § 336 ja § 337, osaühingute puhul § 160 ja § 161). |
| Muud reservid | Raamatupidamislikud reservid – kasumiaruandes mittekajastatavad valuutakursi erinevused (RTJ1 ja RTJ 11); Muudel eesmärkidel (nt selleks, et piirata vaba omakapitali hulka) moodustatud reservid |
| Muu omakapital | Muu omakapital kui teistel omakapitali kirjetel eraldi ei ole võimalik välja tuua. Lisaks viide RTJ 3-le („Finantsinstrumendid“), mis ilmselt viitab omakapitaliinstrumentidele, millega seonduvaid kasumeid ja kahjumeid kajastatakse otse omakapitalis (mitte läbi kasumiaruande). |
| Eelmiste perioodide jaotamata kasum; või Eelmiste perioodide kahjum |
Eelmiste aruandeperioodide akumuleeritud kasumid ja kahjumid, mida ei ole aktsionäridele jaotatud ega ettevõtte poolt muul eesmärgil kasutatud (nt aktsiakapitali või reservide suurendamiseks (fondiemissiooni) teel). Samuti ka eelmiste aruandeperioodide vigade parandamis(t)e tulemused. |
| Aruandeperioodi kasum; või Aruandeperioodi kahjum | Aruandeperioodi kasumiaruandes kajastatud tulude ja kulude vahe |
Olulisuse printsiibist lähtudes ning ülevaatlikkuse parandamiseks võib avada täiendavaid (ala)kirjeid ning kirjeid kohaselt ümber nimetades ka koondada. Täiendavad omakapitali kirjed viitavad võimalusele, et majandusüksuse netovara suureneb või väheneb lisaks põhikapitali sissemaksetele ja aruandeperioodi(de) tulemustele ka mingite täiendavate (lubatud) omakapitalitehingute tulemusena.
Silmaringi laiendamiseks tutvu ka meie varasemalt käsitletud teemadega seotud artiklitega:
Omakapitalist: Miks ülekurssi ei maksta välja?
Netovarast ei piisa: (vabatahtliku) omakapitalireservi loomiseks vajalik põhikirjamuudatus
Osaühingu kohustuslik reservkapital, vajalik või mitte?
Eraldised (võõrkapital), reservid (omakapital) ning nende moodustamise ja kasutamise raamatupidamislikest alustest
Majandusüksuse põhikapitali (näit. osa- või aktsiakapitali) miinimumnõuded on olulised majandusüksuste puhul, kus asutajatel, liikmetel või omanikel on piiratud vastutus (st nad ei vastuta majandusüksuse kohustuste eest isikliku varaga) ning samas on lubatud neile majandusüksuse varasid teatud tingimustel välja jagada. Võlausaldajate ning avalikkuse huvides on sellistel juhtudel, et üksuse tegutsemise tarbeks oleks tagatud ka mingi konkreetsem omakapitali (miinimum)summa. Sedakaudu on piiratud vastutusega ning omakapitalist väljamakseid teha lubavate majandusüksuste tegevusvormide põhikapitali miinimumnõue üheks osaks minimaalse omakapitali (netovara) tagamisel.
Eelnevast tulenevalt puudutab majandusüksuse põhikapitali miinimumnõue eelkõige aktsiaseltse (ka Euroopa äriühinguid (SE)), osaühinguid ning tulundusühistuid (aktsiaseltsi aktsiakapitali ning osaühingu ja tulundusühistu osakapitali (miinimum)nõudeid):
- mittetulundusühing (MTÜ) ei või kasumit jaotada oma liikmetele, väljamaksete tegemine liikmetele on piiratud põhikirjaliste tegevuste raamistikuga;
- sihtasutus võib kasutada oma tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, väljamaksete tegemine liikmetele on piiratud põhikirjaliste tegevuste raamistikuga;
- täisühingus on osaniku vastutus piiramata;
- usaldusühingus on täisosaniku vastutus piiramata (ning usaldusosaniku, kes ei osale otseselt juhtimises, vastutus piiratud);
- välismaa äriühingu filiaal ei ole iseseisev juriidiline isik, tema kohustused loetakse välismaa äriühingu kohustusteks;
- jt.
Aktsiaselts. Äriseadustiku nõuete kohaselt peab seltsi aktsiakapital olema vähemalt
25 000 eurot, tegelik aktsiakapitali suurus (st 25 000 eurot või suurem) fikseeritakse aktsiaseltsi põhikirjas. Eestis tegutsevad aktsiaseltsid jagunevad:
- seltsid, millel on nimiväärtusega aktsiad ning
- seltsid, millel on nimiväärtuseta aktsiad.
Osaühing. Osaühingute minimaalse osakapitali nõuet ei ole erinevalt varasemast (2500 eurot) enam otseselt fikseeritud. Miinimumnõue 0,01 eurot (1 eurosent) tuleneb osa lubatud minimaalsest nimiväärtusest – seega saab osaühingu osakapital olla 0,01 eurot või suurem ning see fikseeritakse konkreetsemalt ühingu põhikirjas. Raamatupidamisaruannete koostamisel on seega vajalik osakapitali ümardamine – näiteks osakapital suurusega kuni 0,49 eurot ümardatakse 0 euroks. Äriseadustikus on kehtestatud erinõudeid osaühingutele, mille osakapital on suurem kui 10 000 eurot või suurem kui 25 000 eurot – selliste ühingute asutamisel tasub kindlasti nõuetega tutvuda ning alternatiivina kaaluda kindlasti ka sissemaksete tegemist ülekursiga.
Osaühing võib emiteerida eriliigilisi osasid, sh erineva nimiväärtusega ja/või õigustega osaseeriaid. Erinevalt aktsiaseltsidest võib igal osanikul tavapäraselt olla vaid üks samast liigist osa, täiendava sama liiki osa omandamisel ühendatakse sama liiki osad ning suureneb vastavalt seda liiki osa nimiväärtus. See nõue on oluline, kui esitatakse emiteeritud osade arvu või ka omandatud osade arvu.
Osaühingu osanike nimekirja (osaraamatut) võib (kuid ei pea) pidama Eesti väärtpaberite registri pidaja - Nasdaq CSD SE (registrikood 40003242879). Kui pidamine ei ole usaldatud registrile, siis on nimekirja pidamise kohustus osaühingu juhatusel.
Oluliseks muudatuseks võrreldes varasemaga on ka nn ”sissemakseta osaühingute” võimaluse kadumine – varasemalt nii loodud osaühingute tegevusvorm tasub seadusega kooskõlla viia. Ühtlasi on sedakaudu kadunud vajadus ka piirata sellist tüüpi osaühingute kasumijagamist (sellist tüüpi osaühingutele kehtis enne sissemakse tegemist dividendide jagamise keeld).
Usaldusühing. Usaldusühingu puhul registreeritakse põhikapitalina (osakapitalina) usaldusosaniku poolt ühingusse tehtud sissemakse, selle miinimumsuurust äriseadustik ei fikseeri. Seega fikseeritakse sissemakse suurus asutamisdokumentides ja/või põhikirjas ning seal võib (kuid ei pea) fikseerida ka täisosanikule sissemakse tegemise kohustuse. Täisosanikule sissemakse tegemise kohustuse fikseerimine ei ole tavapäraselt vajalik, kuna täisosanik vastutab ühingu kohustuste eest nagunii ka kogu oma isikliku varaga.
Täisühing. Täisosanikule sissemakse tegemise kohustuse fikseerimine ei ole tavapäraselt vajalik, kuna täisosanik vastutab ühingu kohustuste eest nagunii ka kogu oma isikliku varaga.
Tulundusühistu. Ühistule kohaldatakse äriseadustikus osaühingu kohta sätestatut, kui tulundusühistuseadusest ei tulene teisiti. Ühistu võib asutada vähemalt kaks isikut. Asutajaks võib olla füüsiline või juriidiline isik, pärast ühistu registreerimist võib ühistu hakata võtma liikmeid, kelleks võib astuda füüsiline isik või juriidiline isik. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjaga sätestatud korras. Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga ning ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest, kui seda ei ole teisiti määratud ühistu põhikirjaga. Põhikirjaga võib ette näha, et liikmed vastutavad ühistu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga (täielik isiklik vastutus) või põhikirjaga kindlaksmääratud ulatuses (lisavastutus). Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest, peab osakapital olema vähemalt 2 500 eurot. Kui põhikirjaga on ette nähtud ühistu liikmete lisavastutus, peab liikmete lisavastutuse summa olema vähemalt 2 500 eurot.
Järgnevates artiklites:
- Majandusüksuste tegutsemisvormid, nõuded netovarale ning väljamaksed omakapitalist II. Nõuded majandusüksuste minimaalsele netovara summale;
- Majandusüksuste tegutsemisvormid, nõuded netovarale ning väljamaksed omakapitalist III. Piirangud majandusüksuse jaotatava kasumi (dividendide) summale.
Juhul, kui Teil on teema kohta täiendavaid küsimusi, palun pöörduge BDO ekspertide poole.