Kas juhatuse liikmel on samad õigused ema- ja vanemapuhkusele nagu töölepinguga töötajal? See küsimus kerkib praktikas üles üha sagedamini, eriti olukordades, kus ettevõtte juhtkonda kuuluv naine on lapseootel ning tema töösuhe on reguleeritud juhatuse liikme lepinguga. Kuigi Eesti perepoliitika on paindlik ja peresõbralik, ei laiene kõik õigused kõikidele töövormidele.  

Käesolevas artiklis selgitame, millised võimalused on juhatuse liikmel seoses ema- ja vanemapuhkuse ning hüvitistega, kuidas need erinevad töölepingulise töötaja õigustest ning milliseid samme tasub nii juhatuse liikmel kui ka ettevõttel aegsasti arvesse võtta. 

 

Tööleping versus juhatuse liikme leping 

Eestis on lapsevanematel lapse sünniga seoses võimalus kasutada mitmeid peresõbralikke hüvesid, s.h. ema- ja isapuhkust ning jagatavat vanemapuhkust. Siiski ei kohaldu kõik need õigused ühtmoodi kõikidele töövormidele. 

Ema- ja vanemapuhkus on ette nähtud ainult töölepingu alusel töötavatele isikutele. See tähendab, et puhkuseõigus tuleneb töölepingu seadusest ning ei laiene juhatuse liikmetele, kelle töösuhe ettevõttega põhineb juhatuse liikme lepingul, mida reguleerib võlaõigusseadus. 

Õigus hüvitistele on siiski olemas 

Kuigi juhatuse liikmel ei ole õigust ema- ega vanemapuhkusele, on tal siiski õigus ema- ja vanemahüvitisele.  

Juhtorgani liikmena töötaval isikul on õigus ema vanemahüvitisele enne lapse sündi, kui tal on kehtiv ravikindlustuskaitse (s.t tal on olnud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu). Sellisel juhul on tal õigus saada ema vanemahüvitist 100 kalendripäeva ulatuses: 

• kuni 70 päeva enne lapse sündi, 

• vähemalt 30 päeva pärast lapse sündi. 

Oluline on meeles pidada, et juhatuse liikmele ei saadeta ema vanemahüvitise pakkumist automaatselt – Sotsiaalkindlustusametit (SKA) tuleb sellest ise teavitada. Automaatne pakkumine saadetakse üksnes töölepinguga töötavatele emadele. 

Kui juhatuse liikmel ei ole ravikindlustust, on tal siiski õigus 30 kalendripäeva pikkusele emahüvitisele alates lapse sünnist. 

Jagatav vanemahüvitis ja vanemapuhkus 

Pärast ema vanemahüvitise lõppemist on vanemal õigus saada jagatavat vanemahüvitist. Töölepinguga töötav ema võib seejärel jääda tööandja juures vanemapuhkusele või naasta tööle. 

Juhatuse liikmel (nii emal kui ka isal) on õigus vanemahüvitisele aga ei ole võimalik kasutada vanemapuhkust, kuna see puhkuse liik on samuti reguleeritud ainult töölepingu seaduses. Küll aga võib juhatuse liige oma tegevuse või lepingu ajutiselt peatada ettevõttes, kui soovib sellel perioodil lapse kasvatamisele keskenduda. 

Kas emapuhkuse ajal võib töötada? 

Töölepinguga töötaval emal on kohustus jääda emapuhkusele ning selle ajal ei tohi töötada ühegi tööandja juures töölepingu või avaliku teenistuse lepingu alusel. SKA teeb töötajale Töötamise Registrisse (TÖR) töölepingu peatamise kande seoses emapuhkusega. Juhatuse liikme lepinguga töötav ema võib aga tööülesandeid jätkata ning tasu saada, kuna emapuhkusele teda töölepingu seaduse mõistes ei vormistata ning TÖR-i emapuhkuse kannet ei tule. 

Kui juhatuse liige otsustab ema- ja vanemapuhkuse perioodil tööülesannetest täielikult eemal olla ja tasu samuti sel perioodil ei saada, on üheks võimaluseks äriühingu siseselt vormistada juhatuse liikme lepingu lisa. Selles lepitakse kirjalikult kokku, et juhatuse liige eemaldatakse ajutiselt äriühingu juhatusest ema- ja vanemapuhkuse ajaks ning nimetatakse juhatusse tagasi tema naasmisel. 

Kui ettevõttes arvestatakse juhatuse liikmele lisaks ka põhi- või muid kokkulepitud ettevõttepoolseid puhkuseid, on soovitatav märkida lepingu lisasse ka see, et enne lepingu peatamist kogunenud, kuid kasutamata puhkuse aegumine lükkub edasi lepingu peatamise perioodi võrra. 

Sellise kokkuleppe olemasolul on võimalik teha vastav kanne ka Töötamise Registrisse (TÖR-i), märkides „Peatamised“ sektsiooni juhatuse liikme töötamise staatuseks „töötamise peatumine muul põhjusel“. 

Vanemahüvitise arvutamise alused ja lisatulu mõju 

Vanemahüvitise maksmise aluseks on sotsiaalmaksuga maksustatud tulu olemasolu viimase 12 kuu jooksul enne lapse sündi. Kui juhatuse liige on saanud juhatuse liikme tasu, millelt on makstud sotsiaalmaksu, on tal õigus saada vanemahüvitist samadel alustel nagu töölepinguga töötav töötaja. 

Alates 2026. aastast vanemahüvitisele lisatulu teenimise piirmäära enam ei kehti, mis tähendab, et vanem saab töötada ja teenida lisatulu ilma vanemahüvitise vähendamise riskita. 

BDO palgaarvestuse meeskonnal on igakuine praktiline kogemus nii ema- ja vanemapuhkuste kui ka teiste puhkuse- ja hüvitisliikide arvestamisel, sealhulgas juhatuse liikmete erisustega. Kui sul on küsimusi palgaarvestuse või teenuse sisseostmise kohta, võta julgelt ühendust meie palgaarvestuse spetsialistidega ja küsi personaalset konsultatsiooni pakkumise koostamiseks juba täna.