Töötasu indekseerimisest. Millisel juhul peaksid töötasu indekseerima?

Palgaarvestaja praktikas ei ole tavapäratu, et mõni ettevõtte töötaja viibib pikema perioodi jooksul töölt eemal, s.h lausa enam kui 12 kuud. Enim levinud põhjuseks sellises olukorras on vanemapuhkus. Tööle naastes võib tekkida vajadus arvutada töötajale keskmise tasu alusel näiteks puhkusetasu, kui töötaja soovib töölepingust tuleneva õiguse alusel kasutamata põhipuhkust kasutada, või puhkusekompensatsiooni, kui töötaja on otsustanud hoopis kohe töökohta vahetada ja ettevõttest lahkuda. Sellisel juhul tuleb kontrollida, kas töötajale saab tagatud ka õiglane töötasu. Kuidas aga leida keskmist tasu, kui töötaja eemalolek töölt on kestnud enam kui 12 kuud? 

Et kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas tagada töötajale, kes on üle 12 kuu töölt eemal viibinud, õiglane tasu, on määruses „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” (edaspidi määrus) sätestatud töötasu indekseerimise nõue § 2 lg 5. Töötasu indekseerimine kohaldub kõigile, nii täistööajaga kui ka osalise tööajaga töötajatele. Küll aga indekseerimist ei rakendata määruse § 2 lg 6 alusel, kui töötasu on kollektiivlepingus kokku lepitud või kui töölepinguga kokku lepitud töötasu on suurem kui Statistikaameti poolt avaldatud viimase kvartali riigi keskmine brutokuupalk. Viimast silmas pidades võib juhtuda, et arvutamise vajaduse kuule vahetult eelneva kvartali töötasude info ei ole veel Statistikaameti lehel avaldatud, mistõttu kasutatakse viimast kättesaadavat infot. 

Kuidas leida indeks ning kuidas indekseerida töötasu? 

Kalkulatsiooniks vajalik indeks ise leitakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasude alammäärade suhtena ehk keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuu töötasu alammäär jagatakse töö tegemisest keeldumise kuu (s.o. kuust, mil töötaja töölt puuduma hakkas) töötasu alammääraga (määruse § 2 lg 5). 

Keskmist töötasu on vaja indekseerida töötaja tööle asumise esimesel kuul, kui on vajadus arvestada keskmise tasu alusel arvutatavaid tasusid, nt puhkusetasu, põhjusel, et töötaja palgapäev ei ole veel saabunud ning mistõttu ei ole keskmist tasu võimalik arvutada võttes arvesse määruses sätestatud teisi arvestusaluseid. Pärast esimest palgapäeva indekseerida enam ei ole vaja, vaid siis arvestatakse keskmine tasu juba möödunud (kuni) kuue eelneva kuu tasude baasil. 

NÄIDE:  

Töötaja viibis vanemapuhkusel 14.12.2020 – 31.03.2023. Tema kokkulepitud brutotöötasu enne vanemapuhkusele jäämist oli 1500 €. Pärast vanemapuhkuse lõppemist soovib töötaja kasutada põhipuhkust perioodil 01.04-16.04.2023. 

  • Esmalt tuleks vaadelda, kas indekseerimine on üldse vajalik, st kas töötaja kokkulepitud töötasu jääb alla riigi keskmisele kuupalgale tööle naasmisel.  

Võrdluse aluseks vaatame hetkel 2023 I kv keskmist kuupalka, mis praegusel juhul on Statistikaameti lehel avaldatud, ning mis Statistikaameti andmetel oli 1741 €, mistõttu tõuseb päevakorda töötaja töötasu indekseerimine, kuna töötaja brutokuutasu on madalam, s.o. 1500 €. 

  • Teiseks tuleb leida indeks, millega kehtiv töötasu indekseerida. 

Indeks = keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuu töötasu alammäär / töölt keeldumise kuu töötasu alammääraga 

Töötasu alammäär 2020. aastal 584 € 

Töötasu alammäär 2023. aastal 725 € 

Indeks = 725 / 584 = 1,24 

  • Kolmandaks tuleb indekseerida töötaja töötasu 

1500 € * 1,24 = 1860 € 

  • Neljandaks arvestada indekseeritud töötasu põhjal puhkusetasu perioodi 01.04-16.04.2023 eest. 

Aprillis on 30 kalendripäeva, millest 2 riigipüha, seega puhkusetasu arvestuse aluseks kujuneb 28 kalendripäeva. 

Töötaja puhkuseperioodi jääb kaks riigipüha ning nende eest puhkusetasu ei arvestata, seega puhkuse kestvuseks on 14 kalendripäeva. 

Puhkusetasu (bruto) = 1860 € / 28 * 14 = 930 €. 
 

Töötasu on üks olulisemaid aspekte töösuhtes, mõjutades töötaja elukvaliteeti ning tööandja ja töötaja vahelist suhet. Kuigi seadusandlusesse on sisse kirjutatud nõue küll vaid töötaja keskmise töötasu indekseerimise osas, siis tööandjal ei ole keelatud vaadata üle aastatetagune palgakokkulepe töötaja tööle naasmisel pärast pikka eemalolekut.  

Töötasu võib indekseerida kasutades sama meetodit või võttes aluseks ettevõtte palgatõusu koefitsiendi, kui aastate jooksul on ettevõttes toimunud üleüldine töötasude muudatus (tõus). Viimasel juhul lähtutakse võrdse kohtlemise põhimõttest, mis on fundamentaalne osa tööõigusest, mis palgakorrektsioonide puhul tagab, et muudatused töötasu suuruses toimuksid õiglaselt ja diskrimineerimiseta ka eemal olnud töötajate osas. 
Lisaks näitab taoline käitumine, et tööandja hoolib oma töötajatest, nende heaolust ja seisab selle eest, et säiliks töötaja sissetulek ajas ehk töötaja suudaks säilitada oma ostujõu ka inflatsiooni tingimustes. Kindlasti aitab tööandja hea tahe palgaküsimustes kaasa ka tööjõu liikumise vähendamisele, kuna suhtutakse oma töötajaisse heasoovlikult ja lugupidavalt. 

Olles spetsialiseerunud palgaarvestusele ning omades mitmekülgset kliendibaasi, saame väita, et töötasu indekseerimine ei kerki just tihti päevakorda, kuid aeg-ajalt seda siiski ette tuleb. Seeläbi oleme saanud veenduda, et töötasu indekseerimine on olnud vajalik ning töötajate vaatenurgast ka õigustatud. Kui te peaks indekseerimise või muude palgaarvestuse teemaliste küsimuste osas abi vajama või olete otsimas oma palgaarvestuse töölõigu teostamiseks toetavat parterit, võtke meie spetsialistidega hinnapakkumise saamiseks ühendust. Oleme teie jaoks hea meelega nõu ja jõuga olemas.