This site uses cookies to provide you with a more responsive and personalised service. By using this site you agree to our use of cookies. Please read our PRIVACY POLICY for more information on the cookies we use and how to delete or block them.
  • Puhkusearvestus

Puhkuse arvestus

Puhkuse arvestusperiood on üks kalendriaasta, ajavahemikul 01.04.xxxx – 31.03.xxxx.

Töötajale, kes on töötanud puhkusearvestuse perioodil vähem kui üks aasta, on õigust puhkusele 2,0 päeva iga kalendrikuu eest. Näit. töösuhe algas 01.09.2019, seega seisuga 31.03.2020 on töötatud kokku 7 kuud ning tekib õigus puhkusele kokku 14 päeva.

Töötajale, kes on töötanud puhkusearvestuse perioodil rohkem kui üks aasta, on õigust puhkusele 2,5 päeva iga kalendrikuu eest. Näit. töösuhe algas 01.02.2019, seega perioodil 01.02.2019 - 31.03.2020 on töötatud kokku 14 kuud ning tekib õigus puhkusele perioodi 01.02.-31.03.2019 eest 4 päeva (2 kuud x 2 päeva, töösuhe alla aasta) ning perioodi 01.04.2019-31.3.2020 eest kokku 30 päeva (12 kuud x 2,5 päeva, seisuga 31.03.2020 on töösuhe kestnud rohkem kui aasta).

Erandina, näiteks sotsiaaltöö vallas, on õigus puhkusele 3,0 päeva iga töötatud kalendrikuu eest, seega kokku 36 puhkusepäeva aastas.

Puhkuse õigus tekib, kui ühes kalendrikuus on töötatud vähemalt 14 tööpäeva (kuupalgaline) või 35 h (tunnipalgaline).

UUS: 01.04.2019 Puhkuseseaduse muudatus pikaajalise haiguse või õnnetuse tõttu töövõimetuna ja taastusravil oldud aja eest, maksimaalselt 75 tööpäeva, tekib õigus täiendavaks vabaks päevaks juhul, kui väljateenitud puhkust koguneb alla 24 päeva. Väljateenitud puhkusepäevad ja täiendavate vabade päevade arv kokku on puhkuse arvestusperioodil mitte rohkem kui 24 päeva.

Näide: haigus algas 1.05. ja lõppes 30.10. Haiguse ajal 75 tööpäevalt tekkis puhkuseõigust 7,5 päeva (3 kuud x 2,5). Puhkuse arvestusperioodilt on puhkuseõigust 15 päeva (6 kuud x 2,5), kokku 22,5 päeva, mis ümardatakse alati ülespoole - 23 päeva. Töötajale tekib õigus ühele täiendavale vabale päevale.

Pikaajalised haiguse tõttu ja taastusravil oldud mitmes osas perioodid liidetakse puhkuse arvestusperioodil kokku, need võivad jääda ka erinevasse puhkuse arvestusperioodi.

Töölt puudutud tasustamata ajavahemiku eest puhkuseõigust ei teki. Erandina tööandja poolt tasustamata õppepuhkusel, sundpuhkusel (lomautus), tsiviil-kordusõppustel ja tööandjapoolsel koolitusel viibimise eest tekib 30 päeva ulatuses õigus puhkusele.

Vastavalt ”Ametiala kollektiivläbirääkimislepingust” (TES) või puhkuseseadusest tulenevalt on töötajal õigus puhata suvel 24 päeva ning talvel 6 päeva, sotsiaaltöö vallas vastavalt 30 päeva suvel ja 6 päeva talvel.

Töötajal, kellel on väljateenitud puhkusepäevi vähem kui 24 päeva (sotsiaaltöö vallas vähem kui 30), talvepuhkusele õigust ei ole.

Puhkusepäevadeks loetakse esmaspäev – laupäev, kui seadusandlusest ei tulene teisiti, näit. sotsiaaltöötajate puhkusepäevadeks on esmaspäev – reede, laupäevi puhkusepäevaks ei arvestata.

Pühapäevi ja riiklikke pühi puhkusepäevaks ei arvestata.

Väljateenitud puhkusepäevad ei aegu ning neid saab kasutada ka järgnevate aastate jooksul. Tasu kasutamata jäänud puhkusepäevade eest makstakse töötajale välja koos lõpparvega.