Valiku tegemine Balti börside näitel
lnvestorid leiavad sageli tee investeerimiseni just väärtpaberite esmaemissioonidel. Enamiku IPOde tootlus muutub siiski pikemas perspektiivis negatiivseks ning investorid peavad hoolega hindama, kas ja millises mahus neil osaleda, et tagada soovitud tulemus. Milliste tunnusjoonte järgi otsust teha?
Aastatel 2011-2021 Balti börsi põhinimekirja lisandunud üheksa ettevõtet olid pigem pikema, enam kui kümneaastase tegutsemisajalooga. Selle üheks põhjuseks on põhinimekirja rangemad noteerimistingimused, näiteks nelja miljoni eurone kapitalinõue ja vähemalt kolmeaastane tegevusajalugu.
Eelistada tasub "vanu" ettevõtteid ja Tallinna börsi
Kõige stabiilsemat tootlust pakuvad esimese kauplemisaasta jooksul enam kui 20 aastat tegutsenud ettevõtete aktsiad. Pikema tegevusajalooga ettevõtted suudavad stabiilse ja aeglasema äritegevuskasvuga pakkuda investoritele turvalisemat investeeringut. Lisaks on selliste ettevõtete puhul suurem ka dividendimakse tõenäosus.
Tulevastel IPOdel osalemise kaalumisel tuleks seega silmas pidada ja eelistada emitente, kellel on tegevusajalugu üle 10 aasta, sest nende tootlus on keskmiselt kuni 6% kõrgem.
Regiooniti toimus enim IPOsid - kuus - Tallinna börsil, järgnes Vilniuse börs kahe ning Riia börs ühe ettevõttega. Üheksast kolm olid riigiettevõtted, kaks neist Eesti ja üks Leedu riigi omandis. Börsile tulnud ettevõtted tegutsesid erinevates sektorites -finants, kinnisvara, energeetika, sadamateenused ja turism.
Kõige kuumem aeg oli põhinimekirjas 2021. aasta kolme IPO-ga: DelfinGroup, Enefit Green ja Hepsor. Lisaks tuli samal aastal Nasdaq First Northi alternatiivbörsile mitu uut kasvuettevõtet, kaasates kapitali kokku ligi seitsme miljoni euro eest.
Turupõhiselt pakkusid Läti ja Leedu ees just Tallinna börsil noteeritud ettevõtted kõige paremat esimese börsiaasta tootlust, Enefit Green tõi investoritele 41%, LHV Group 36% ja Tallinna Sadam 18% ja EfTEN Real Estate Fund III 14%.
Tulevastes IPOdes osalemise otsustamisel tasuks investoril silmas pidada ja eelistada esmaemissioone, mille aktsiatega kauplemise kohaks oleks Tallinna börs, sest koduturul on olnud keskmiselt kuni 15% kõrgem tootlus.
41% oli IPO teinud riigiettevõtete aktsiate esimese aasta parim ja -8% halvim tootlus. Börsile tulnud eraettevõtete aktsiate samad näitajad olid 36% ja -39%.
KUUS NÄITAJAT, MIS TÕID PAREMA TOOTLUSE
(aktsia valikukriteeriumid 2011-2021 toimunud IPOde põhjal)
Tegutsemisaeg üle 10 aasta. Turvalisem investeering ja pakub tavaliselt ka dividendi.
Kauplemine Tallinna börsil. Kodubörsile tulnud ettevõtete aktsiad on olnud esimese kauplemisaastal 15% tootlikumad.
Uue raha kaasamine. Ettevõte teeb kombineeritud uute ja vanade aktsiate pakkumise -ainult olemasolevate aktsiate pakkumine võimaldab seniste aktsionäride väljumist ettevõttest, kuid ei anna firmale uut raha juurde.
Riigi omandus. Riigiettevõtete aktsiad tõid esimesel kauplemisaastal keskmiselt 16% kõrgemat tootlust.
Märkimishind kuni 10 eurot. Kuni 10eurose märkimishinnaga aktsiate tootlus on esimesel kauplemisaastal kõrgema märkimishinnaga aktsiatest 24% suurem.
Dividendi maksmine. Mida rohkem ja sagedasemalt dividendi puhaskasumist jaotatakse, seda kõrgemaks kujueb IPO järgne korrigeeritud tootlus.
Enefit Green tegi aastaga võimsa tõusu
Enefit Greeni IPO tegi silmad ette kogu maailma börsidele, kui ettevõtte aktsiaid märkis ligi 5% Eesti elanikest. Swedbanki privaatpanganduse juhi Andres Suimetsa sõnul ei ole kogu maailma IPO-ajaloos palju näiteid võimalik tuua, kus nii suur osa rahvastikust osaleb oma kodubörsil mõne ettevõtte aktsiate avalikus pakkumises.
Kuigi märkimisperioodil oli hinnavahemik 2,45-3,15 eurot, fikseeriti hinnaks 2,90 eurot. Esimesel kauplemispäeval sulgus aktsia 3,59 eurol, mis pakkus investoritele ligikaudu 20% tootlust. Esimese kauplemisaasta lõpphinnaks kujunes 4,09 eurot, mis tähendab, et investorid said aastaga 41% tootlust.
Võrreldes aktsia hinna tõusutrendi Balti turgu järgiva OMX Baltic Benchmarki indeksiga, oli Enefit Greeni hinnatõus peamiselt tingitud emitendipoolsetest teguritest. 2022. aasta augustist septembrini tõusis aktsia hind tänu 3. kvartali headele finantstulemustele. IPO käigus omandatud aktsiaid oli kõige kasumlikum müüa 11.augustil hinnaga 4,86 eurot, mis tõi investeeringu tootluseks 67%.
IPO edukus tulenes eri aspektidest, nagu näiteks ligi neljakordne ülemärkimine. IPO ajaks oli ettevõttel investorite meelitamiseks ette näidata tugevad finantsnäitajad, mis olid üle globaalse energeetikasektori keskmise.
Reisikorraldaja IPO oli vanade aktsionäride exit
Investoritele enim kahju tõi Baltikurni suurima reisikorraldaja Novaturase aktsia, mille märkimishind oli esialgu 13,50 eurot, kuid madala huvi tõttu hakkas hiljem kukkuma.
Esimesel kauplemispäeval, 21. märtsil 2018 läks veel kenasti ja aktsia pakkus päevatootluseks ligikaudu 10%. Esimene kauplemisaasta sulgus aga hinnaga 8,25 eurot ehk tootluseks kujunes -21%. IPO käigus omandatud aktsiaid oli kõige kasumlikum müüa 23. juulil 2018 hinnaga 12,55 eurot, investeeringu tootluseks oleks siis kujunenud pea 20%.
Novaturase aktsia hinnaliikumine oli peamiselt tingitud üldisest turuolukorrast ehk sama ajaperioodi Balti börsi üldine indeks oli sarnane aktsia hinna liikumisega. Novaturase hinda mõjutasid oluliselt ka 2018. aasta kehvad majandustulemused - Balti riikides oli ebatavaliselt kuum ja kuiv suvi, mistõttu jäi huvi välisreiside vastu väheseks. See tähendab, et IPO käigus on oluline tutvuda ka börsile tuleva ettevõtte äri- ja tegevuskeskkonnaga laiemalt.
Novaturase IPO ebaedule aitas kaasa ka asjaolu, et planeeritavast emissioonimahust täideti vaid 54%, mille põhjuseks võib pidada piiratud pakkumist ja ainult olemasolevate aktsiate müüki. Nii ei saanud ettevõte otsest kasu, kuna tegemist oli seniste aktsionäride positsioonidest väljumisega. Novaturase pakutavate aktsiate osakaal oli IPOde seast üks suurimaid, koguni 50% aktsiakapitalist.
IPOde käigus kasutatakse enamjaolt siiski kombineeritud aktsiate pakkumist - märkida saab nii olemasolevaid kui ka uusi aktsiaid. Viimaste põhinimekirjas toimunud IPOde raames pakuti valdavalt uusi aktsiaid - üheksast IPOst viiel. Uusi aktsiaid pakkus enim Ignitis groupe (20,9 miljonit) ning kõige vähem EfTEN Real Estate Fund IIi (0,3 miljonit).
Kõige kõrgemat esimese kauplemisaasta tootlust suutsid pakkuda ettevõtted, mis IPO käigus pakkusid nii olemasolevaid kui ka uusi aktsiaid - nende aktsiate tootlus oli keskmisest kuni 16% kõrgem. Seega, kui IPO käigus pakutakse ainult olemasolevaid aktsiaid, siis tõenäoliselt IPOjärgne tootlus langeb.
Riigiettevõtete IPOd on investorile turvalisemad
Globaalsel tasandil toimunud riigiettevõtete aktsiaemissioonid on tõestanud, et nendes osalemine võib märgatavalt kasvatada portfelli väärust.
Balti börsi põhinimekirjas on viimase aastakümnendi jooksul toimunud kolm riigiettevõtte IPOt - Tallinna Sadam aastal 2018, Ignitis grupe aastal 2020 ja Enefit Green aastal 2021. Riigiettevõtted kaasasid kapitali üle 140 miljoni euro, neist kõige rohkem Ignitis grupe - 450 miljonit eurot. Sealjuures on Ignitis varem kaasanud kapitali Balti börsi võlakirjaemissioonidega, mille kogusumma ulatub 0,9 miljardi euroni.
Kui võrrelda riigi- ja eraettevõtete IPOde tootlust, siis kõige paremat - keskmiselt 16% kõrgemat - tootlust pakkusid perioodil 2011-2021 peamiselt riigi osalust omavate ettevõtete aktsiad. Lisaks on riigikapitalil põhinevate aktsiate tootlus stabiilsem. Mida rohkem on märgitav aktsia seotud riigi osalusega, seda kõrgem investeeringu tootlus võib esimesel IPO-järgsel aastal tekkida. Tulevaste IPOde osalemise otsuse kaalumisel tuleks seda silmas pidada ja eelistada riigiga seotud ettevõtteid.
36,7 protsenti keskmiselt muutus aktsia hind esimese kauplemisaasta jooksul. Enamik aktsiaid võib esimesel kauplemisaastal langeda alla märkimishinna.
450 miljonit euot kaasas edukaima riigiettevõttena IPO-1 leedukate lgnitis groupe, ettevõtte IPO oli ka kõige kulukam, makstes 12-15 miljonit eurot. Aktsia noteeriti korraga nii Vilniuse kui ka Londoni börsil.
Aktsia märkimishinnal on tunnetuslik piir
Viimase kümnendi IPOde keskmine märkimishind oli 8,10 eurot. Madalaima hinnaga - 1,15 eurot - sai märkida Coop Panga aktsiat, kõrgeim hind, 22,50 eurot oli Ignitis groupel.
Üheksast IPO-st neli, Coop Pank, Enefit Green, Ignitis groupe ja Tallinna Sadam kasutasid märkimisperioodil aktsia hinnavahemikku, mis tähendab, et emitendid lähtusid märkimishinna fikseerimisel pakkumisperioodil kujunenud nõudlusest. Investeerides hinnavahemikuga IPOdesse, tuleb arvestada, et märkimiskorralduste tegemisel arvestatakse algul ülemist hinnapiiri.
Liiga kõrge hind võib põhjustada IPO ebaõnnestumise ehk kehvad märkimistulemused, nagu juhtus Novaturase puhul. Ettevõte korrigeeris emissioonimahtu 3,9 miljonilt aktsialt 2,1 miljonile ja märkimishinda vähendati algselt 13,50 eurolt 3 euro võrra. Kui pakkumishinda poleks korrigeeritud, oleks aktsiat esimesel kauplemispäeval tabanud 14 protsendiline langus.
Kõige kõrgemat esimese kauplemisaasta tootlust tõid aktsiad, mille märkimishind oli kuni 10 eurot, neist ainult DelfinGroup oli negatiivse aastatootlusega. Tulevaste IPOde osalemise otsuse kaalumisel tasuks seega eelistada aktsiaid, mille märkimishind on kuni 10 eurot. See on siiamaani andnud keskmiselt kuni 24% kõrgemat tootlust.
Ülemärkimine ja meedia aitavad esialgu tõusule
Prospektis märgitud aktsiate jaotuse väljatoomine võib tekitada investorites kiiremat märkimisotsuse vastuvõtmist, et tagada soovitud ostukogus. Viimastest IPOdest toimus neljal korral ülemärkimine ning kolmel korral alamärkimine.
Ülemärkimine toob tavaliselt esimestel kauplemispäevadel aktsiate suure nõudluse ning volatiilse hinnaliikumise. Lühiajalised ja osavamad investorid suudavad esimestel kauplemispäevadel seda võimalust ära kasutada. Kõige kõrgem esimese kauplemispäeva tootlus oli Hepsori aktsial, hind tõusis 38% eelkõige seetõttu, et toimus 8,7 kordne ülemärkimine. Esimese aasta tootlusele see aga kaasa ei aidanud ja Hepsori aktsionärid jäid 19,8 protsendiga miinusesse.
Ka on meedias figureerimine börsile tulevale ettevõttele kasulik, sest kõrgemat ja stabiilsemat tootlust pakkusid need aktsiad, mille IPO kajastamine meediakanalites oli kõige suurem. Ka põhjustavad meediakajastused esimestel kauplemispäevadel suuremat volatiilsust.
Peamiselt said meediast hoogu riigiettevõtted Enefit Green, Ignitis groupe ja Tallinna Sadam, mille kaasatud kapital (sh IPO kulud) oli ligi kümme korda suuremad võrreldes erakapitalil põhinevate ettevõtetega.
Kasvavad finantsnäitajad ja dividendilootus
Viiel ettevõttel kasvas esimese börsiaasta vältel müügitulu vähemalt 20% ning kolmel ettevõttel puhaskasum üle 30%. Enim kasvatas müügitulu EfTEN Real Estate Fund nn, mille põhjuseks võib tuua kaasatud kapitali kasutuspõhjuse. Raha aitas kinnisvarainvesteeringuid lõpule viia ja võimaldas müügitulu kasvatada. Kõige enam langes Hepsori müügitulu, tulenevalt äri tsüklilisusest.
Oluline on seega jälgida ka IPO prospektis välja toodud kaasatud kapitali kasutusplaani ning võtta arvesse selle realiseerimisvõimalust ja võimalikku mõju ettevõtte finantstulemustele.
Ka ettevõtte tugev dividendipoliitika on heaks investeerimisargumendiks IPO valikul. Vaadeldud üheks ettevõtte seas on ka neid, mis on esimese kauplemisaasta jooksul investoritele dividendi maksnud. Mitme aktsia IPO-järgne esimese kauplemisaasta tootlus paranes sellega märgatavalt.
10% oli keskmiselt eelmisel kümnendil Balti börsi põhinimekirja lisandunud aktsiate esimese kauplemispäeva ja keskmiselt 6,1% esimese kauplemisaasta tootlus.
66% keskmiselt oli veebruari keskpaigaks kerkinud lisandunud aktsiate hind võrreldes IPO hinnaga.
Artikkel on kokkuvõte diplomitööst "Aktsiate esmaemissloonide järgne tootlus ja neid iseloomustavad karakteristikud Balti börsil perioodil 2011-2021", juhendaja Ave Nukka